Haapsalu raudtee ehitamise plaan võib kaasa tuua sundvõõrandamise

Video
Juhan Hepner
26.04.2016 18:44
Rubriik: Majandus

Poliitilist otsust vähemalt 60 miljonit eurot maksva Haapsalu elektriraudtee ehitamiseks pole siiani sündinud. Sellest hoolimata on Lääne maavalitsus teavitanud trassi äärde jäävate kinnistute omanikke võimalikust sundvõõrandamisest tulevikus. Põhjuseks on kiirrongid, mis peatuksid ainult paaris suuremas asulas, kuid mis vajavad sõidukiiruse tagamiseks vana trassi õgvendamist.

Kui taastada Haapsalu raudtee kujul, mis lubaks rongidel siin sõita kuni 120 kilomeetrit tunnis piisaks endise raudteetammi kasutusele võtmisest. Lääne maavalitsuse sooviks on aga, et rongid saaksid siin kihutada kuni 160 kilomeetrit tunnis ehk kiiremini kui kusagil mujal Eestis praegu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige enam mõjutaks see Allikmaa küla elanikke Palivere lähedal, kus raudteetammi tuleks nihutada kuni 100 meetrit ja 12 kinnistult tuleks võõrandada kokku 5,9 hektarit maad.

"Ühel talul läheb pool talukohta minema maad. Noh minul pool hektarit ainult ja siin sedasi jah ikka võetakse maad ära selle väikse paarikümne sekundi pärast, mis rong võidaks selles ajas," ütles Allikmaa küla elanik Heinar Korba.

Nii suurtele kiirustele mõeldud raudteed on põhjendatud vajadusega vaadata tulevikku, mil raudteetaristu peaks kogu Eestis edasi arenema. Kui palju sõidaks liinil ainult Ristil ja Haapsalus peatuvaid kiirronge ja kui palju oleks väiksemates maakohtades peatuvaid tavaronge, pole veel teada. Lääne maavanem Neeme Suur nendib, et infrastruktuuriobjektide rajamisel on alati inimesi, keda see puudutab negatiivselt.

"See paraku on vältimatu, sest leida üles selline koht maastikul mitte ükski inimene sellest puudutatud ei saaks, sellist kohta ei ole tõenäoliselt väga võimalik leida," ütles Suur.

Kui Allikmaa rahvalt eeldatakse olukorraga leppimist, siis kunagisest plaanist nihutada raudteekoridor otse läbi Taebla aleviku on maavalitsus aga loobunud.

"Taebla puhul, kui on tegemist tiheasustusega, siis on puudutatud isikute hulk oluliselt suurem," lisas Suur.

6,5 kilomeetrise Riisipere Turba lõigu erakapitalil taastamise mõttega välja tulnud AS Lääne Raudtee juhatuse liikme Rein Riisalu sõnul pressib Haapsalu raudtee taastamise osas peale aeg.

"Kui me aastaks 2021 neid investeeringuid täna ära ei tee, siis Rail Baltic, võimalik, et ka Tallinna-Helsingi tunnel, tähendavad seda, et kümmekond aastat on raudteerahvas, kes ehituse ja projekteerimisega tegeleb, nii tööga hõivatud, et kõik lisatööd maksavad nii palju, et lihtsalt siis ei ole seda mõistlik teha," sõnas Riisalu.

Läänemaa maavanem Neeme Suur rõhutas, et maade sundvõõrandamine on hädavariant, mis rakenduks juhul kui raudtee taastamise otsus langetatakse või kui projekteerimise käigus osutub trassi muutmise vajadus tegelikuks. Ka siis, kui neil juhtudel omanikega kokkuleppele ei saada.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus