Hästi alanud põllumajandusaastat 2014 tabas krahh
Statistikaameti andmetel olid 2014. aasta esimese poole tulemused põllumajanduses suurepärases, kuid aasta teist osa tabanud krahh jätab põllumehe rahakotile siiski sügava jälje.
Esialgsetel andmetel oli möödunud aasta teraviljasaak veerandi võrra suurem kui aasta varem ehk 1,2 miljonit tonni, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Teadaolevalt on see Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Ka põllumaade kogupindala on aastaga kasvanud. Põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul põllumeeste rahakotti need numbrid siiski kosutanud pole.
"Kahjuks eelmisel aastal teraviljahinnad mõne võrra langesid, hakkasid just kevadel langema ja saavutasid oma põhja septembriks, mis oli just saagi koristamise ja paljudele ka saagi müümise aeg. Aasta lõpuks on teraviljahinnad mõnevõrra paranenud, olukord on leevenenud," rääkis Sõrmus.
Loomakasvatuse poole pealt jätab möödunud aastale varju maailmapoliitikast põhjustatud piimakrahh ning seakasvatust kummitanud katkuhirm.
"Piimatootmises oli esimene poolaasta väga hea, piimahinnad olid kõrgel tasemel, kuid teine poolaasta on läinud suhteliselt negatiivsete nootide tähe all ja seda näitab ka värske statistika – viimase kvartaliga oleme kaotanud üle 2000 lehma, mis on ligi kaks protsenti lehmade koguarvust ning aastaga on lehmad arv vähenenud koguni kolm protsenti," sõnas Sõrmus.
Kuigi tootlikus näitas mullu numbrite kasvu, siis ometi pole põllumehe põli neil päevil kerge. Kus vähegi kokkuhoiuvõimalust nähakse, seal seda ka rakendatakse. Kuid tulevikule mõeldes mõjub piimalehmadest loobumine või muud kasinusmeetmed põllumajandusele raskelt.
"Üks positiivne uudis on kindlasti see, et veebruaris makstakse piimatootjatele välja ligi seitse miljonit eurot Euroopa Liidu erakorralist toetust. Kahtlemata valmistas pettumuse riigikogu otsus jätta sellel aastal põllumeestele maksmata üle 20 miljoni euro üleminukutoetusi. Raske on uskuda, et lisaeelarvet tehakse ja põllumeestele selles olukorras appi tullakse, kuid meie peame seisma selle eest, et Eesti riik tagaks põllumeestele normaalsed sissetulekud ja stabiilsed võimalused ühisturul konkureerida," selgitas Sõrmus.
Muuseas, eelmisel aastas munesid Eestimaa kanad ligi 200 miljonit muna.
Toimetaja: Madis Järvekülg