Eesti majandus kasvas esimeses kvartalis 1,7 protsenti (1)

Video
12.05.2016 8:19
Rubriik: Majandus

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas statistikaameti esialgsetel andmetel esimeses kvartalis 1,7 protsenti, eksport vähenes kaks protsenti ja import kasvas neli protsenti.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga muutumatuks ja kasvas võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 1,8 protsenti.

Kogumajanduse kaupade väljavedu vähenes võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes kaks protsenti, peamiselt elektroonikakaupade ja mineraalsete toodete, sealhulgas bensiini, diisli, kütteõlide ja gaasi väljaveo vähenemise tõttu.

Samal ajal suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles reaalväärtuses neli protsenti suurem kui eelmise aasta samas kvartalis. Esialgsetel andmetel suurenes enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, mootorsõidukite ja haagiste ning mineraalsete toodete import.

Eesti Panga ökonomisti sõnul on Eesti majanduses USA-le ja Lääne-Euroopale sarnased probleemid. Seda siis, kui jätta välja teemad, mis on vaid siinsele keskkonnale omased: põlevkivisektor, seotus Venemaa majandusega.

"Viimase viie aasta jooksul on tootlikkuse kasv olnud küllaltki aeglane, samal ajal on tööturu näitajad olnud väga head, mis Eesti puhul on tekitanud seda et on suurenenud palgasurved ja ettevõtted tunnetavad, et nende optimism konkurentsivõime osas on vähenenud," Oja "Aktuaalsele kaamerale".

Kasvu panustab alkoholli- ja kütuseaktsiis

Esialgsetel andmetel panustas majanduse kasvu enim netotootemaksude laekumine. Oluline mõju oli alkoholi- ja kütuseaktsiisi laekumise kasvul, mis nihkus eelmise aasta lõpust esimesse kvartalisse. Maksulaekumiste nihke põhjuseks oli aktsiisimäärade tõusu jõustumise tähtaja nihutamine kuu aega hilisemaks.

Tegevusaladest panustas SKP kasvu enim kaubanduse lisandväärtus. Eesti majanduskasvu suurimaks pidurdajaks oli energeetika tegevusala lisandväärtuse vähenemine. Tugeva sisenõudluse kõrvalt pidurdas majanduskasvu ka langev välisnõudlus.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud statistikaameti erinevate statistikatööde andmed. Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

Statistikaamet avaldab käesoleva aasta esimese kvartali täpsustatud SKP 9. juunil.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus