Keskpank hoiatab eelarvepuudujäägi süvenemise eest, mis võib tuua maksutõuse
Eesti Pank märgib oma värskes majandusülevaates, et eelarvepuudujääk süveneb järgmisel aastal veelgi, mis võib viia vajaduseni tõsta makse.
"Kuigi nominaalne eelarve puudujääk püsib järgmistel aastatel väike, võib struktuurse puudujäägi* ja sellest tuleneva konsolideerimisvajaduse tõttu tekkida vajadus tõsta makse või piirata kulusid," hoiatab keskpank.
Majandusülevaates märgitakse, et hoolimata nõrgast majanduskonjunktuurist on palkade ja majapidamiste tarbimise kiire kasv suurendanud tänavu maksutulu, mis on omakorda parandanud riigi rahanduse seisukorda, kuid sellele vaatamata jääb eelarve sel aastal puudujääki.
"Järgmisel aastal, kui jõustuvad maksumuudatused ning suurenevad pensionid ja lastetoetused, süveneb puudujääk veelgi," rõhutas keskpank oma ülevaates.
Negatiivsena toob keskpank esile, et avaliku ja erasektori palgakasvu vahe on sel aastal suurenenud, aga palgasurve leevenemise jätkumiseks peab kasvuvahe taanduma.
Positiivne on aga see, et Eesti majanduse vastupanuvõime riskidele on paranenud tänu erasektori väiksemale laenukoormusele, probleemsete laenude vähenemisele ja suurenenud säästudele.
Lisaks sellele on poole aasta taguse ajaga võrreldes vähenenud kinnisvara hinna kasvuga seotud riskid ning leevenenud tööjõukulude ülemäärase kasvuga seotud ohud.
"Eesti majanduskasvu võivad ohustada Euroopa riikide majanduskasvu taastumise ebakindlus ja geopoliitilised pinged. Majanduskasvu ohud võivad puudutada teravalt üksikuid valdkondi, nagu tõestasid ka hiljutised kaubandussanktsioonid," loetles Eesti Pank riske.
Võrreldes eelmise kümnendiga on Eesti majandus keskpanga hinnangul uues arengujärgus ja pikemaajaliselt jõukohane kasv jääb edaspidi 3–4% juurde. Eesti majandus saavutab sellise kasvu prognoosi kohaselt 2016. aastaks.
* - Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse, kui nominaalsest positsioonist eemaldatakse lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni “moonutada”. Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning võimalik nominaalne puudujääk on põhjustatud ajutistest teguritest.
Toimetaja: Priit Luts