Nõlvak: maksude optimeerimine on legaalne doping, see ei pea nii jääma

Video
10.05.2016 21:31
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
Rubriik: Majandus

Maksude optimeerimiseks 1990. aastatel offshore-firmasid kasutanud Rainer Nõlvak näeb nn Panama paberite skandaalis võimalust tulla välja digitehnoloogiaga, luues näiteks globaalse kinnisvaraandmebaasi.

Te olete üks vähestest, kes on julgenud avalikult öelda, miks ta on kasutanud maksuvabas piirkonnas registreeritud firmat. Miks te seda tegite?

Mis ma ikka seda salgan, kui ma tol hetkel Eestis ei elanud ja tegutsesin USA-s ja seal ma oma ettevõtted ka registreerisin. Ettevõtjale on see nagu tööriist ja seda tulebki teha. Tõttöelda oli mul neid seal mitu tükki.

Olete öeldud, et te seadust ei rikkunud, vaid optimeerisite makse. Aga kas on ka inimese sees olev nähtamatu piir, kust üle ettevõtjana mitte minna?

Piir jookseb sealt, et seadust ei tohi rikkuda. Kõik me oleme näiteks pensionifondide omanikud ja fondid, millesse on pensionifondid raha pannud, on oma olemuselt maksuoptimeerimisega tegelevad ühingud. Et me oleme kõik teatud mõttes selle protsessiga seotud. See ongi pigem ülemaailmne probleem, mis tuleks kuidagi paremini laheneda. Ma ei näe võimalust, et see senisel kujul jätkuda saaks.

Kui laiemalt võtta, siis maksuparadiisiga on seotud kümneid Eesti ärimehi ja firmasid. Miks see nii on kui Eesti juttude järgi väga soodsa maksukliimaga ja ettevõtjasõbralik riik on?

1990. aastate lõpul oli olukord teistsugune, siis oli igal normaalsel ärimehel vähemalt paar offshore'i. Selge, et see tava on muutunud. Küsimus on pigem selles, et ülejäänud maailmas on see olukord hullemaks läinud. Kui kõik peavad tegema vingerdusi, et saada normaalselt võrdses konkurentsis asju ajada, siis see on jabur. Eestil oleks siin päris suur võimalus oma digitehnoloogiaga teha radikaalseid ettepanekuid.

Milliseid? Mida me peaks sellest lekitamisskandaalist õppima?

Kas või seda, et äkki teeks globaalse kinnisvaraandmebaasi, kus on kõik asjad kirjas. Mitte nii, et igaüks oma nurga taga susserdab ja ebamäärane on seis, kellele mida kuulub. On võimalus teha turvalisi lahendusi, mis oleks globaalsed. See annaks Eestile julgeolekut juurde, kui ärikeskkond maailmas oleks läbipaistvam. Oleks päris hea aeg öelda: kuulge, Panama jama on siin, kuid meil on üks lahendus.

Ehk muuta see maksude optimeerimine tegevuseks, et tal ei oleks halba maiku juures?

Kujutage ette, kui maksudega on praegu nii, et see doping on legaalne. Isegi Apple optimeerib makse. Miks peaks kõik makse optimeerima? Äkki teeks nii, et keegi ei optimeeri makse. Küsimus on selles, et olud peaks olema võrdsed.

Täna on see paraku sinnapoole kaldu, kus kõik püüavad olukordi lahendada vanal moel. Täna on risk kõigil üleval, kui homme teisest firmast andmeid lekib ja siis kolmandast. Uut lahendust on vaja.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus