Raport: vabaühendused saavad riigilt kümneid miljoneid eesmärkide ja ülevaateta (1)

Põlenud eurod. (Foto: lesum/Creative Commons)
7.06.2016 9:23
Rubriik: Majandus

Vabaühenduste liidu EMSL variraport vabaühenduste aastate 2013–2015 riigieelarvest rahastamise kohta tõdeb, et suurim osa rahast jõuab vabaühendusteni ministeeriumide kaudu, kuid täpset ülevaadet selle summa suurusest pole isegi rahandusministeeriumil.

Kogusumma, mis läheb igal aastal Eesti riigieelarvest kodanikualgatustele, pole täpselt teada, kuid viimasel viiel aastal arvatakse see olevat 60-100 miljoni euro vahel, vahendas Eesti Päevaleht.

Raporti kohaselt on vabaühenduste rahastamise puhul probleemseim eesmärgiselgus ehk eesmärki kas ei sõnastata või jäävad sõnastatud eesmärgid ebaselgeks, samuti puudub ministeeriumitel selge poliitika, kuidas ja millal on vaja toetada vabaühenduste kasvu ja professionaliseerumist.

Uuringu kohaselt on taotluste hindamise ja rahastamise protsessis palju musti auke, mis muudavad rahastamise läbipaistmatuks, lisaks on puudulik rahastamise tulemuste ehk kasu ja lisandväärtuse hindamine ning kogu vabaühenduste rahastamisest puudub terviklik ülevaade.

Raport tõdes, et iga aastaga on suurenenud avaliku sektori organisatsioonide ehk ametite, omavalitsuste, ministeeriumite ja KOV-ide allasutuste ning valitsussektorisse kuuluvate sihtasutuste toetamine.

Raporti kohaselt pole aktsepteeritav, et ministeeriumid kasutavad hasartmängumaksust laekuvat raha ministeeriumi eelarve puudujäägi lappimiseks ning hasartmängumaksu nõukogule heidetakse ette taotluste hindamise ja rahastamisotsuste tegemise läbipaistmatust, samuti nõukogu kõrget politiseeritust.

Eelmisel aastal moodustasid vabaühenduste toetused HMN-i eraldistest 58 protsenti, aastas jagab nõukogu aga üle üheksa miljoni euro.

Raporti järgi on raha jagamisel kõige kehvemad tulemused justiitsministeeriumil ja seda seetõttu, kuna nende rahastuspraktika ei vasta hea rahastamise põhimõtetele.

Ministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuuliku sõnul on eraldatavad toetused määratud üldjuhul juba riigieelarvega, mistõttu ministeeriumi kaalutlusruum on väike ja sageli on tegemist raha tehnilise vahendajaga, mistõttu pole ministeerium pidanud seni vajalikuks strateegilise partnerluse vorme kasutada.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus