Õiguskantsler tõi välja ravimiseaduse muudatuste ebakohad ja põhiseaduse vastasuse
Ravimiseadusesse kavandatavad muudatused näevad ette apteekidele piiranguid, mis aga õiguskantsleri hinnangul on seadusevastased.
Seaduse muudatuse vajaduse tõstatas 2012. aasta lõpul asjaolu, et apteegiteenuse turul kujunenud olukord, kus linnades oli apteekide vahel tihe konkurents, kuid maapiirkondades apteekide arv vähenes. Seetõttu polnud apteegiteenus kõigile inimestele geograafiliselt kättesaadav.
Seetõttu otsustas seadusandja piirata uute apteekide asutamist, mille otseseks tagajärjeks olnuks apteegiteenuse osutamise turgude lukkuminek uutele tulijatele.
Riigikohus tunnistas need möödunud aasta 9. detsembri otsusega põhiseaduse vastaseks. Riigikohtu esimees Priit Pikamäe märkis toona otsust kommenteerides, et apteekide asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust otseselt apteegi asutamise praktilise võimatusega ning kaudselt ka hulgimüügiturul tegutsemist.
Lisaks leidis kohus et, piirang riivab tarbijate huve, kuna suure nõudlusega kohtadesse ei saa luua uut apteeki.
Nüüd taas päevakorral oleva ravimiseaduse muudatuse kohaselt võib ühes hoones samaaegselt asuda üks üldapteek või haruapteek üldapteegi tegevusloa saanud apteek.
Seega on eelnõuga kavas piirata apteegi avamist hoones, kus varem väljaantud tegevusloa alusel juba tegutseb apteek. Mitme ühes hoones juba tegutseva apteegi puhul ei sätesta eelnõu kriteeriume, milline apteek neist tegutsema jääb.
Õiguskantsler juhib tähelepanu näiteks sellele, et kaubanduskeskustest tegutsevate apteekide tegevusload muutuvad tänavu juulist tähtajatuks, mis omakorda aga piirab uute tulijate võimalusi.
Teder väljendab, et talle jääb arusaamatuks, mil moel võimaldaks taoline asukoha piirang säästa piiratud ressursse (tööjõud ja ravikindlustusraha), kuna apteegi suurusele pole seatud maksimumnõudeid.
Seetõttu kui kaubanduskeskuses on nõudlus kahe või kolme apteegi jaoks, aga seadus jätaks alles ühe, siis allesjäänud ettevõtjal tuleb oma töötajate arvu (vajadusel ka müügipinda) nõudluse kasvust tingitult suurendada, kuivõrd kliente on rohkem ja käive suurem.
Seaduse muudatuse eelnõu kohaselt võib tulevikus üldapteegi tegevusluba omada füüsilisest isikust ettevõtjana üksnes proviisor, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva apteegi juhatajana.
"Üldapteegi tegevusluba omava eraõigusliku juriidilise isiku osade või aktsiatega või muul viisil määratud häältest peab üle 50% kuuluma proviisorile, kes töötab sama tegevusloa alusel tegutseva üldapteegi juhatajana," seisab eelnõus.
"Palun Teil tõsiselt kaaluda, kas eelnõus ettenähtud asukohapiirang ja omandipiirang sellisel kujul sätestada. Nimelt on minu hinnangul asukohapiirang selgelt põhiseadusvastane. Omandipiirangu puhul on aga üpriski kaheldav, kas sellele seatud eesmärkide saavutamiseks valitud meede on põhiseaduspärane," kirjutas õiguskantsler Teder kirjas riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehele.
Õiguskantsleri hinnangul ei arvesta Riigikogu menetluses olev ravimiseaduse muutmise eelnõu Riigikohtu otsusega, millega kohus tunnistas mullu detsembris apteekide asutamispiirangud põhiseadusvastasteks. Kohus andis seadusandjale käesoleva aasta 9. juunini aega, et viia seadus põhiseadusega kooskõlla.
Indrek Teder märkis nüüd eelnõu algatanud riigikogu sotsiaalkomisjonile saadetud kirjas, et vastuvõetuna oleks eelnõu põhiseadusega vastuolus selles sisalduvate piirangute tõttu, mis põlistaksid ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise sarnaselt seniste asutamispiirangutega.
"Asukohapiirang, mille järgi ühes hoones, tohib asuda üks apteek, tagaks olemasolevaid apteeke omavatele ettevõtjatele sisuliselt ainuõiguse. Omandipiirangu tegelik mõju võib aga seisneda selles, et tegutsevaid apteegikette võivad pidama jääda ravimite hulgimüüjad või nendega seotud ettevõtjad," selgitas õiguskantsler.
Ravimiseaduse muutmise eelnõus pakutud meetme eesmärgipärase toimimise on oma avalikes seisukohtades seadnud kahtluse alla ka Ravimiamet ja Konkurentsiamet.
Toimetaja: Marju Himma