SDE üürimajade programmile on vastu nii koalitsioon kui ka kinnisvarafirmad
Ettevõtlusministri Liisa Oviiri (SDE) riiklike üürimajade ehitamise kavale on lisaks kinnisvarafirmadele vastu ka koalitsioonipartnerid Reformierakonnast ja IRL-ist. Nende hinnangul on vaja eelkõige lahendada üürituru ja maal asuva ettevõtluse probleemid.
Kuigi praeguse võimuliidu koalitsioonilepingus on kirjas, et koalitsioon korrastab üürituru ja töötab välja üürielamute programmi, Reformierakond ja IRL sotside plaani ei toeta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maris Lauri (RE) sõnul on võimuleppes kirjas, et teema võetakse partnerite vahel arutlusele ning see ei eelda kohe kindlat tegutsemist. "Minu seisukoht on, et riiklike üürimajade rajamine on täiesti mõttetu tegevus, mis ei lahenda üürituru probleeme," sõnas ta.
IRL kuuluva Siim-Valmar Kiisleri sõnul peaks minister Oviir hoopis rohkem tegelema ettevõtluse arendmisega maal.
"Piirkondades, kus on head töökohad, leitakse küllap ka võimalus korterite remontimiseks, otsimiseks ja üürimiseks. Praegu teatab minister [omavalitsustele] kõva häälega, et kohe-kohe tuleb riik siia eraturgu solkima, hindu rikkuma. Juhtub see, et nende väikeste kohtade inimeste niigi palju odavama kinnisvara hind kukub veelgi allapoole," arvas Kiisler.
Kuigi praegu viib üürimajade ehituse projekti ellu Liisa Oviir, alustas sellega eelmine ettevõtlusminsiter Urve Palo. Tema sõnul on koalitsiooniparterite ja kinnivarafirmade kõhklused mõistetavad, kuid projekti käivitamist on soovinud eelkõige omavalitsused.
"Turg lihtsalt ei toimi, kuna inimeste sissetulekud on suurlinnades piiratud, aga väikelinnades üürikorterid napib. Riik ei lähe ju suvalisse kohta maja ehitama. See vajadus ja soov tuleb ikka kohalikult omavalitsuselt, kes teeb erasektoriga koostööd ja näeb sealt vajadust riigilt toetust taotleda," rääkis ta.
Tõnu Toompark on töötanud majandusministeeriumi elamuosakonnas, mitmes kinnisvarasfirmas ja ehitusfirmas ning oskab seetõttu projekti hinnata kõikide osapoole seisukohast.
"Kui avalik sektor hakkab pakkumist looma, vähendab pikas perspektiivis see pakkumist ning loob defitsiidi ja korruptsiooni ohu. See ei tule turule kasuks, kui erasektoris tegutsevad investorid peavad turult lahkuma," tõdes Toompark.
Tema sõnul on just nii läinud näiteks Põhjamaades, kus Rootsis on avaliku sektori ehk nn riiklike elamute osakaal 25 ja Rootsis 15 protsenti. Eestis on sama näitaja neli protsenti.
Toimetaja: Greete Palmiste