Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Aasmäe: piirileppe kiire ratifitseerimine toob kasu Nord Streamile
Eesti-Vene piirileppe praegusel kujul kiire ratifitseerimise üks põhihuvilisi on Nord Stream, leiab majandusgeograaf Hardo Aasmäe.
Nord Streami uue gaasijuhtme maaletulekukohtadena Venemaal on praegu kaalumisel Kolganpä ja Kurgalski. Kurgalski maaletulekukoht vähendaks tunduvalt torujuhtme ranniku- ja avameretrassi pikkust, aga jookseks läbi endise Eesti NSV merepiiri. Kuid praegusel kujul kirja pandud Eesti-Vene piirileppe järgi ei jääkski gaasitoru meie territoriaalvetesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Praegu kavandatav lõunapoolne variant Nord Streami uue toru kulgemisest läheb justnimelt täpselt mööda seda uut kavandatavat Eesti-Vene merepiiri ja äraantav osa on justnimelt see mereala, mis võimaldab venelastel odavamat toru ehitada," lausus Aasmäe.
Tema sõnul paistab praegu, et üks põhihuvilisi piirileppe kiireks sõlmimiseks on justnimelt Nord Stream, laiemalt Gazprom. "Ja see, et Eesti alalt antakse Narva lahel ära tuhat ruutkilomeetrit, ilma et me midagi vastu saaksime, on ilmne kingitus," leiab majandusgeograaf.
Piirileppe läbirääkimistes on ametlikult lähtutud põhimõttest, et vastastikuseid territoriaalseid pretensioone ei esitata. See tähendab Aasmäe sõnul, et Eesti Vabariik jääb Eesti NSV piiridesse. Sellega oleme taganenud Tartu rahu piiridest, aga nagu selgub, ära andnud ka suure osa Eesti NSV aegsest merepiirist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on uus merepiir kinnitatud ja riigikogu poolt ratifitseeritud 2005. aastal ning Eesti vabariigil ei ole Venemaaga Narva lahes kunagi administratiivpiiri olnudki.
"Tegelikult ka praegune merepiiri lepingu projekt, mida me siin koos maismaapiiri lepinguprojektiga arutame, oleks esmakordne, kui üldse sellelaadne merepiirileping tekib. Nii et tegelikult varem merepiirilepingut kui sellist ei ole olnud," kinnitas Paet.
Seega võib Venemaa tema sõnul oma territoriaalvetes trasse paigutada kui muud nõuded seda lubavad.
Nord Stream ei olnud täna valmis gaasitoru ehitust kommenteerima, kuid lubas projekti detailsemat ülevaadet anda mai lõpus keskkonnamõjude hindamise arutelul keskkonnaministeeriumis. Möödunud aasta sügisel, mil piirileppe konsultatsioonid taas algasid, välistas Nord Streami esindaja piirileppe ja gaasitoru vahelise seose.
"Mulle tundub, et Nord Streami see küsimus isegi ei puuduta. See on tähtis Eesti ja ilmselt ka Venemaa jaoks," ütles Nord Streami regionaalne nõunik Baltimaades Romans Baumanis mullu oktoobris.
"Praegu kavandatav lõunapoolne variant Nord Streami uue toru kulgemisest läheb justnimelt täpselt mööda seda uut kavandatavat Eesti-Vene merepiiri ja äraantav osa on justnimelt see mereala, mis võimaldab venelastel odavamat toru ehitada," lausus Aasmäe.
Tema sõnul paistab praegu, et üks põhihuvilisi piirileppe kiireks sõlmimiseks on justnimelt Nord Stream, laiemalt Gazprom. "Ja see, et Eesti alalt antakse Narva lahel ära tuhat ruutkilomeetrit, ilma et me midagi vastu saaksime, on ilmne kingitus," leiab majandusgeograaf.
Piirileppe läbirääkimistes on ametlikult lähtutud põhimõttest, et vastastikuseid territoriaalseid pretensioone ei esitata. See tähendab Aasmäe sõnul, et Eesti Vabariik jääb Eesti NSV piiridesse. Sellega oleme taganenud Tartu rahu piiridest, aga nagu selgub, ära andnud ka suure osa Eesti NSV aegsest merepiirist.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on uus merepiir kinnitatud ja riigikogu poolt ratifitseeritud 2005. aastal ning Eesti vabariigil ei ole Venemaaga Narva lahes kunagi administratiivpiiri olnudki.
"Tegelikult ka praegune merepiiri lepingu projekt, mida me siin koos maismaapiiri lepinguprojektiga arutame, oleks esmakordne, kui üldse sellelaadne merepiirileping tekib. Nii et tegelikult varem merepiirilepingut kui sellist ei ole olnud," kinnitas Paet.
Seega võib Venemaa tema sõnul oma territoriaalvetes trasse paigutada kui muud nõuded seda lubavad.
Nord Stream ei olnud täna valmis gaasitoru ehitust kommenteerima, kuid lubas projekti detailsemat ülevaadet anda mai lõpus keskkonnamõjude hindamise arutelul keskkonnaministeeriumis. Möödunud aasta sügisel, mil piirileppe konsultatsioonid taas algasid, välistas Nord Streami esindaja piirileppe ja gaasitoru vahelise seose.
"Mulle tundub, et Nord Streami see küsimus isegi ei puuduta. See on tähtis Eesti ja ilmselt ka Venemaa jaoks," ütles Nord Streami regionaalne nõunik Baltimaades Romans Baumanis mullu oktoobris.
Toimetaja: Karin Koppel