Inspektsioon: Tallinna ühistupangal oleks raske hakkama saada
Eestis on pangandusturg suhteliselt kontsentreeritud ning Tallinna linnavalitsuse kavandataval ühistupangal oleks majanduslikus mõttes raske hakkama saada, märkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld.
Kurgpõld meenutas 2009. aastat, kui pangandusturule sisenes LHV. "[LHV tuli turule] aktsiakapitaliga umbes kuus miljonit eurot, kuid tänaseks on aktsiakapitali suurendatud üle viie korra," rääkis ta ERR-i raadiouudistele.
"Selleks, et sellist universaalteenust pakkuda, peab olema väga pikaajaline vaade ja väga suured kapitalipuhvrid," märkis Kurgpõld.
Inspektsiooni juht Kilvar Kessler lisas, et alates 4. novembrist hakkab pankade, sh ühistupankade tegevuslubade üle otsustama Euroopa Keskpank, mitte enam finantsinspektsioon.
Finantsispektsioon kinnitas täna toimunud pressikonverentsil ka, et on koostöös rahandusministeeriumiga alustanud ettevalmistusi nn SMS-laenude turu üle kontrolli saavutamiseks.
Inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm tõi näiteks, et erinevalt tänasest võiks laenukulule tulevikus seada fikseeritud lae.
Finantsinspektsiooni põhiülesanne on pankade tegevuse kontrollimine. Inspektsiooni hinnangul on Eesti suurpankade krediidiriskid praegu väikesed, kuid muret teeb Rootsi emapankade suur sõltuvus võlakirjadest.
Ka ei ole Rootsis lõppenud kinnisvarabuum, samas on juba praegu sealsete majapidamiste võlatase väga kõrge. Kurgpõld rõhutas aga, et Eesti pankade riskid Venemaa ja Ukraina suhtes on aga madalad.
Toimetaja: Oliver Kahu