Graafikud: avaliku sektori töötajad andsid riigile kui tööandjale hindeks kolme

rahandusministeerium (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Allan Rajavee
7.06.2016 16:44
Rubriik: Majandus

Avaliku sektori ametite ja ministeeriumite töötajate seas läbi viidud uuringust nähtub, et töötajad on üldjoontes riigi kui tööandjaga rahul, kuid samas on arenguruumi ühtsete eesmärkide seadmisel ning töökeskkonnas, kus loevad töötajate tiitlid ja hierarhia, on palgalõhe spetsialistide ja keskastme juhtide vahel liialt suur. Kokkuvõttes andisid töötajad riigile keskmiseks hindeks 3,6.

Rahandusministeeriumi tellimusel viidi maineagentuuri Instar poolt läbi tööandja uuring "Riigi sisemine maine tööandja 2015". Uuringu esimene etapp keskendus riigi kui tööandja maine uurimisele olemasolevate töötajate hulgas ehk millisena nad näevad riiki ja oma organisatsiooni tööandjana.

Uuringus osalejad andsid 5-punkti skaalal hinnanguid erinevatele väidetele, millest selgusid hinnangud juhtidele, organisatsiooni eesmärkide selgus töötajatele ja töötaja panus nende saavutamisele, kas organisatsiooni väärtused ühtivad töötajate väärtustega, kas organisatsioon väärtustab oma töötajaid, kas töötaja tunneb, et on uhke oma organisatsioonis töötamise üle ja info liikumise kvaliteet organisatsioonis.

Praktiliselt kõigis eelpool esile toodud kategooriates sai kõige kõrgema hinde kultuuriministeerium. Riiklikest asutustest sai kõige positiivsema hinnangu konkurentsi-, põllumajandusamet ja riigikontroll.

Väärtusi mõistetakse

5-punkti skaalal hindasid avaliku sektori töötajad kõige kõrgemalt avaliku sektorite asutuste ja ministeeriumite keskseid väärtushinnanguid ja nende edasi kandumist organisatsioonis andes selles kategoorias riigile kui tööandajale hindeks 4,01. Ligi 70 protsenti vastajatest olid nõus või väga nõus, et nende ja organisatsiooni väärtused ühtivad ning see on tunnetatav igapäevases töös.

Samas pole kõik töötajad kindlad, kas kõik teised organisatsiooni töötajad saavad väärtustest kantud eesmärkidest ühtemoodi aru. Sestap peaks asutus või ministeerium eesmärke täpsemalt sõnastama, et tagada nende ühtne mõistmine. Ühtlasi märkisid töötajad, et tööandja poolt pakutavad väärtused võiks olla inspireerivad ja töötajat isiklikult kõnetavad.

Tervisemured

Üldhindega 3,55 hinnati ministeeriumite ja riiklike asutuste suhtumist töötajasse. Üks kitsaskoht on töötajate tervisesse panustamine, mis võiks uuringus osalenute hinnangul olla palju tõhusam. Töötajad leiavad, et kuna riigi "rahakott" on näiliselt üks, siis oleks riigil mõistlikum panustada ennetavalt, mitte maksta hiljem läbi haigekassa ravikulude eest Seetõttu leiavad ligi veerand avaliku sektori töötajatest, et nende väärtustamisel on veel arengu ruumi. Lisaks arvasid 17 protsenti töötajates, et organisatsiooni lubaduse ja reaalsed tegevused peaksid suuremal määral ühtima.

Kõrge lojaalsus, kuid palju nääklemist Sellegipoolest tunnetavad enamus töötajatest, et soovivad töötada just praeguse organisatsiooni heaks, mitte mujal mõnes teises riigiasutuses. Veelgi enam - 40 protsendi vastanute jaoks on oluline, et nad töötaksid riigi- mitte erasektoris, kuid uuringu koostajate arvates võiks see eelistus olla isegi tugevam.

"Kõrge lojaalsus oma organisatsiooni vastu on ühest küljest positiivne tegur. Teisest küljest ei toeta see riigiasutuste vahelist töötajate liikumist ja horisontaalset arengut," tõdetakse uuringu esitluses. Eraldi on uuringu kokkuvõttes ära märgitud, et töötajaid häirib riigiasutuste vaheline nääklemine, mille vastu aitaks ülesannete ja töövastutuse parem sõnastamine. Nii vähendataks üleliigset bürokraatiat, kasvatataks läbipaistvust ning sünniksid paremini kommunikeeritud selgemad otsused.

Palgalõhe

Seejuures leitakse, et keskastme juhid peaksid oma alluvaid rohkem innustama ja motiveerima ning mitte suhtuma spetsialistidesse kui ainult käsutäitjatesse. Siin peitub ka palgalõhe probleem, kuna paljud uuringu osalenud leidsid, et palkade erinevus spetsialistide ja keskastme juhtide vahel on liialt suur. Vastuoluliselt on uuringus osalenud märkinud, et juhtimise aluseks on võetud oskused ja võimed, kuid 45,9 protsenti vastanutest möönavad siiski, et tähtsat rolli mängivad ka tiitel ja hierarhia.

Juhtimises tunnetatakse kontrolli ja ülevalt alla juhtimist. Samas 44,1 protsenti tunnetab, et juhtimises toetatakse ja kaasatakse töötajaid, kuigi reeglid ja protseduurid on domineerivamad kui paindlikkus ja tulemused. Märkimisväärne on ka see, et sotsiaaldemograafiliste tunnuste osas ilmneb, et kuni 24-aastased töötajad hindavad kõige kõrgemalt nii asutusi kui ka ministeeriumeid.

Uuringust

Maineagentuur Instar viis uuringu läbi eelmise aasta novembri lõpus ning selles osalest 3055 vastajat 72 erinevast riiklikust organisatsioonist. Valim koosnes 69 protsendi ulatuses nais- ja 31 protsendi ulatusest meestöötajatest. Kõige rohkem vastuseid andsid 25 kuni 44 aastased töötajad, kes moodustasid valimist 53 protsenti. 52 protsendil uuringus osalenutest oli üle 10-aastane tööstaaž avalikus sektoris.

Aktiivseimad vastajad olid ametite ja inspektsioonide töötajad, kes moodustasid 57 protsenti vastanutest. Ametitele ja inspektsioonidele järgnesid siseturvalisuse asutused ja ministeeriumid vastavalt 16 ja 13 protsendiga.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus