Riigiprokuratuur otsustab jäälõhkuja Botnicaga seotud kriminaaluurimise käivitamise 10 päeva jooksul
Riigiprokuratuuri sai täna kätte riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni avalduse kriminaaluurimise käivitamiseks seoses jäälõhkuja Botnica ostul väidetavalt ebaõigete andmete esitamise kohta.
"Avaldus on riigiprokuratuuri laekunud. Prokurör tutvub esitatud materjalidega ja võtab seejärel vastu menetlusotsuse," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro ERR.ee-le.
Kahro sõnul on on riigiprokuratuuril menetlusotsuse tegemiseks aega 10 päeva.
Riigikogu Tallinna Sadama uurimiskomisjoni kahtlustuse kohaselt edastas Tallinna Sadam jäälõhkuja Botnica ostul ebaõigeid andmeid laeva hindamise kohta ning väidetavalt hindasid ja hilisemat müüki vahendasid samade isikutega seotud ettevõtted.
Tallinna Sadama tegevuse uurimiseks kokku kutsutud komisjoni esimehe Artur Talviku sõnul tekkis komisjonil töö käigus kahtlus, et kuna 2012. aastal Tallinna Sadama omandatud jäälõhkuja Botnica hindamist puudutavad andmed ei olnud õiged, osteti alus tegelikust väärtusest kallimalt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nii sadama juhatus antud ostu puhul kui ka siis kaudsemalt öeldes nõukogu ei olnud ja kindlasti ka omanikuesindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei olnud piisavalt nõudlikud selle hinna allatoomiseks, see üks asi. Aga selle hinna kujundamise protsessis, võrreldes dokumente, me leidsime kelmuse tunnused, " rääkis Talvik.
Jäälõhkuja eest maksti 50 miljonit eurot, kuid mitmes dokumendis jooksid Talviku sõnul läbi ka sellest väiksemad summad. Samuti selgus dokumentidest, et laeva hindasid ja hilisemat müüki vahendasid samade isikutega seotud ettevõtted.
"Müüja maakler kui ka ostja nõustaja on sama isik. See ei kõla juba isenesest hästi," märkis Talvik.
"Minu teada see ongi selle uurimise objektiks, et kes millist rolli on selle tehingu juures mänginud. Mulle suures pildis tundub usutav, et selle laeva maksumus ostmise hetkel, kui nafta hind oli teistsugune ja Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sanktsioone ei olnud, võis olla 50 miljoni kandis," selgitas Tallinna Sadama juhatuse esimees Marko Raid.
Kuna tegemist on eriotstarbelise laevaga, mille hindamise asjatundjaid napib, on praegu raske tagantjärele öelda, kas toona valitsenud turuolukorras maksti aluse eest mõistlikku hinda, kinnitas merendusnõukogu juht viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Küll on aga talle teada, et 1998. aastal läks jäälõhkuja ehitus maksma üle 330 miljoni Soome marga ehk siis tänases vääringus umbes 56 miljonit eurot. Kuid kindlasti on võimalik hinnata ostuprotsessi korrektsust.
"Meil on seadustega hästi paika pandud, mismoodi taolisi tehinguid läbi viiakse, kes viivad, milliste tingimuste juures ja mis nad pärast teevad, kui tehing on teostatud," sõnas Kõuts.
Tallinna Sadam asus jäälõhkujat hankima pärast 2007. aastal nurjunud riigi plaani ehitada Eestile uus laev. Toona oleks uus alus veeteede ameti hinnangul läinud maksma 110 miljonit eurot.
Toimetaja: Marek Kuul