Riik ettevõtete kriitikat pälvinud aktsiisitõusu tühistada ei plaani
Kuigi alkoholitootjad ja ettevõtted on aktsiisitõuse tugevalt kritiseerinud, ei näe valitsus põhjust aktsiisitõusu tühistamiseks, kirjutavad nii Eesti Päevaleht kui Postimees.
Vastupidiselt piirilinnast Valkast odavat alkoholi ostvate eestlaste igapäevasele kogemusele tõestab peaministri nõunik majanduse ja rahanduse valdkonnas Martin Lindpere statistika abil, et alkoholi hinnatasemes pole Eesti ja Läti vahel suuri kääre.
"Äsja oli meil aktsiisimäärade tõus ja ettevõtted kogusid suuri varusid. Nüüd ettevõtted realiseerivad neid varusid, mistõttu saabus selline sageli muutuvate andmetega periood, kus järeldusi on raske teha. Praegu olemasolevad andmed ei kinnita tarbimises märkimisväärset käitumuslikku muutust," rääkis ta.
Aktsiisipoliitika muutmiseks Lindpere hetkel põhjust ei näe. "Peaksime nägema mingisuguseid olulisi käitumuslikke muutusi. Praeguste andmete põhjal oleks sellist muutust kinnitada väga raske. Selle teemaga tegelevad ametnikud nii rahandusministeeriumis kui ka maksu- ja tolliametis ning olukorda analüüsitakse pidevalt," rääkis ta.
"Eesti alkohoolsete jookide hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oli 2015. aastal 104 protsenti, Läti tase oli 106 protsenti. See tähendab, et eelmise aasta keskmisena oli alkohoolsete jookide hinnatase Lätis kõrgem kui Eestis," märkis nõunik. Piiriäärsest kaubandusest rääkides tuleks Lindpere sõnul vaadata ka seda pilti, kui võtta nii aktsiisi- kui ka käibemaksu toote müügihinnast maha.
Eestis on Lindpere sõnul 2700 kanget alkoholi müüvat kauplust. "Läti puhul räägime mõnest piiriäärsest kauplusest. Ma ei usu, et need paar lõunanaabrite poodi suudavad meid palju mõjutada. See on fakt, et nad mõjutavad piiri ääres olevaid kauplusi, kuid nad ei suuda endale haarata 10–20 protsendi suurust turuosa kogu Eestist."
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil aga nimetas mitu lisakulu, mida Eesti ettevõtted piiriäärsete kauplustega võrreldes kandma peavad. Esiteks turundus ja brändimine, millelt Läti piiripood saab paralleelkaubanduse kaudu säästa.
Teise põhjusena nimetas ta jaekaubanduse kulusid ostukeskkonnale. "Piiripoodide minimalistlikud müügitingimused ei ole võrreldavadki kapitalimahukate investeeringutega, mida on pidanud tegema siinsed kaubandusketid kultuurse ja tänapäevase ostukeskkonna loomiseks," sõnas Peil.
Kolmandaks nimetas ta Eesti kõrgemat palgataset ja märkis, et kõik juurdehindlused arvutatakse kumulatiivselt otsa maksudega hinnale. "Seega maksud, aktsiis ja nii aktsiisile kui ka ülejäänud hinnakomponendile lisanduv käibemaks mõjutavad lõpphinda eriti suurel määral," lisas Peil.
Piiritaguse Alko1000 poeketi Läti haru juhataja Einar Visnapuu on aga teisel arvamusel. "Ma olen ammu olnud seda meelt ja võin selle nüüd ka välja öelda. Tegelik vahe ei ole aktsiisis, selles pole üldse probleem. Probleem on kauplejate ahnuses. Ei ole mõtet nii uhkelt neid asju üles ehitada," lausus Visnapuu.
Toimetaja: Marek Kuul
Allikas: BNS