Riik ettevõtete kriitikat pälvinud aktsiisitõusu tühistada ei plaani (2)

(Foto: Siim Lõvi /ERR)
20.06.2016 7:54
Allikas: BNS
Rubriik: Majandus

Kuigi alkoholitootjad ja ettevõtted on aktsiisitõuse tugevalt kritiseerinud, ei näe valitsus põhjust aktsiisitõusu tühistamiseks, kirjutavad nii Eesti Päevaleht kui Postimees.

Vastupidiselt piirilinnast Valkast odavat alkoholi ostvate eestlaste igapäevasele kogemusele tõestab peaministri nõunik majanduse ja rahanduse valdkonnas Martin Lindpere statistika abil, et alkoholi hinnatasemes pole Eesti ja Läti vahel suuri kääre.

"Äsja oli meil aktsiisimäärade tõus ja ettevõtted kogusid suuri varusid. Nüüd ettevõtted realiseerivad neid varusid, mistõttu saabus selline sageli muutuvate andmetega periood, kus järeldusi on raske teha. Praegu olemasolevad andmed ei kinnita tarbimises märkimisväärset käitumuslikku muutust," rääkis ta.

Aktsiisipoliitika muutmiseks Lindpere hetkel põhjust ei näe. "Peaksime nägema mingisuguseid olulisi käitumuslikke muutusi. Praeguste andmete põhjal oleks sellist muutust kinnitada väga raske. Selle teemaga tegelevad ametnikud nii rahandusministeeriumis kui ka maksu- ja tolliametis ning olukorda analüüsitakse pidevalt," rääkis ta.

"Eesti alkohoolsete jookide hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oli 2015. aastal 104 protsenti, Läti tase oli 106 protsenti. See tähendab, et eelmise aasta keskmisena oli alkohoolsete jookide hinnatase Lätis kõrgem kui Eestis," märkis nõunik. Piiriäärsest kaubandusest rääkides tuleks Lindpere sõnul vaadata ka seda pilti, kui võtta nii aktsiisi- kui ka käibemaksu toote müügihinnast maha.

Eestis on Lindpere sõnul 2700 kanget alkoholi müüvat kauplust. "Läti puhul räägime mõnest piiriäärsest kauplusest. Ma ei usu, et need paar lõunanaabrite poodi suudavad meid palju mõjutada. See on fakt, et nad mõjutavad piiri ääres olevaid kauplusi, kuid nad ei suuda endale haarata 10–20 protsendi suurust turuosa kogu Eestist."

Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil aga nimetas mitu lisakulu, mida Eesti ettevõtted piiriäärsete kauplustega võrreldes kandma peavad. Esiteks turundus ja brändimine, millelt Läti piiripood saab paralleelkaubanduse kaudu säästa.

Teise põhjusena nimetas ta jaekaubanduse kulusid ostukeskkonnale. "Piiripoodide minimalistlikud müügitingimused ei ole võrreldavadki kapitalimahukate investeeringutega, mida on pidanud tegema siinsed kaubandusketid kultuurse ja tänapäevase ostukeskkonna loomiseks," sõnas Peil.

Kolmandaks nimetas ta Eesti kõrgemat palgataset ja märkis, et kõik juurdehindlused arvutatakse kumulatiivselt otsa maksudega hinnale. "Seega maksud, aktsiis ja nii aktsiisile kui ka ülejäänud hinnakomponendile lisanduv käibemaks mõjutavad lõpphinda eriti suurel määral," lisas Peil.

Piiritaguse Alko1000 poeketi Läti haru juhataja Einar Visnapuu on aga teisel arvamusel. "Ma olen ammu olnud seda meelt ja võin selle nüüd ka välja öelda. Tegelik vahe ei ole aktsiisis, selles pole üldse probleem. Probleem on kauplejate ahnuses. Ei ole mõtet nii uhkelt neid asju üles ehitada," lausus Visnapuu.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus