Valitsemissektori koondeelarve oli mullu plusspoolel

(Foto: Reuters/Scanpix)
23.09.2016 8:26
Rubriik: Majandus

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli eelmisel aastal täpsustatud andmetel 0,1 protsenti ja võlatase 10,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist.

Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve tulud kulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 27,2 miljoni euroga. Pärast metoodilise muudatuse sisseviimist uutesse riigiettevõtetesse tehtud sissemaksete kajastamises kujunes keskvalitsuse allsektori eelarve puudujäägiks 2015. aasta lõpus 52,1 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Kohalike omavalitsuste allsektori koondeelarve oli ülejäägis 55,9 miljoni euroga. Sotsiaalkindlustusfondide allsektori eelarveülejääk oli 23,4 miljonit eurot.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) oli eelmise aasta lõpuks kaks miljardit eurot. Võrreldes märtsikuus avaldatud esmase hinnanguga täpsustus keskvalitsuse võlaarvestus.

Alates 2012. aastast muudeti riigikassa kontsernikontodel olevate vahendite statistilist kajastamist. Täpsustuse tulemusel tõusis keskvalitsuse koguvõlg teiste valitsemissektori allsektorite suhtes lisandunud kohustuste tõttu eelmisel aastal 2,2 miljardi euroni.
Valitsemissektori konsolideeritud võlga allsektoritevaheliste rahaliste vahendite kajastamise muudatus ei mõjutanud. Samuti muutus Eesti euromüntide statistiline kajastamine, mille tulemusel tõusis nii keskvalitsuse kui ka kogu valitsemissektori võlatase eelmise aasta lõpul 41,4 miljoni euro võrra.

Kohalike omavalitsuste võlg ei muutunud ja oli 2015. aasta lõpul 0,7 miljardit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide allsektoril võlga ei olnud. Muudatused arvestustes teostati Eurostati juhiste järgi.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).

Eurostat avaldab liikmesriikide täpsustatud võla- ja defitsiiditaseme andmed 21. oktoobril.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (2)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus