Eksperdid selleks aastaks eurotoetustelt väga suurt mõju ei oota
Euroopa Liidu toetused hakkavad ehitussektoris taas mõju avaldama eeldatavasti aasta teises pooles, usuvad eksperdid. Riigieelarvesse on eurotoetusi planeeritud tänavu pool miljardit eurot.
Euroopa struktuurifondi 2007-13 perioodi toetustega investeeriti peamiselt teede, kommunikatsioonivõrkude ja rajatiste ehitamisse. 2014-20 eelarveperioodil nii suuri investeeringuid riik ei planeeri, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Teatud valdkondades vähenevad investeeringutegevused ja suurenevad pehmed tegevused, kuid see on valdkonniti väga erinev. Need (nn pehmed tegevused - Toim.) ongi tegevused, mis aitavad saavutada inimressursi arendamise tegevusi, tegevusi ettevõtjate koolitamisel, tegevusi töötute koolitamisel," selgitas rahandusministeeriumi riigieelarve osakond Külli Kraner.
Mullu kajastusid riigieelarves veel ka eelmise perioodi toetused ning kahe perioodi peale kokku moodustasid eurotoetused 700 miljonit eurot. Tänavu, ainult uue perioodi vahenditest, on kasutada 500 miljonit eurot, mis on 5% riigieelarvest.
LHV panga analüütik Heido Vitsur selleks aastaks eurotoetustelt väga suurt mõju ei oota.
"Sellel aastal siis on nende mõju suhteliselt väiksem, kui see tavaliselt on. Aga kindlasti see [mõju] saab olema, sest kui seda on umbes pool miljardit sellel aastal, mida plaanitakse kulutada. Ja see meie SKT-d ka nii palju suurendab," lausus ta.
Ehitusettevõtjad ootavad, et aasta teises pooles hakkab uue perioodi raha lõpuks reaalselt majandusse liikuma.
"Ma usun, et see optimism, et need lõpuks ikkagi kohale jõuavad, ongi eelkõige tingitud sellest, et juba kaks aastat on läinud ja ei midagi. Ühel hetkel peavad ju need projektid algama ja üsna suur tõenäosus on ju, et riik suudab sel aastal nende investeeringute ja seonduvate hangetega," ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink.
Tänavu käivituvatest tegevustest on mõned olulisemad näiteks põhikoolidevõrgu korrastamine, ettevõtte arenguprogrammi käivitamine ning jätkub ka kortermajade ja kaugküttesüsteemide renoveerimine.
Toimetaja: Laur Viirand