Piimahinnasõda on kestnud üle aasta, kiiret lahendust ei paista 

Video
Merilin Pärli
6.07.2016 16:04
Rubriik: Majandus

Ükski piimatööstus ega kauplusekett end piima hinnasõja algatajaks või põhjustajaks ei pea, igaühel on oma tõde ja õigus selle osas, kuidas saab poes võimalikuks 35-sendine piimahind. Kiireid lahendusi piimaturu normaliseerumiseks aga ei paista, ehkki hinnapõhi on ilmselt käes.

Eesti piimakriis, kus talunikud on sunnitud piima alla omahinna müüma, on nüüdseks väldanud juba kaks aastat. Peamisi põhjuseid on neli: Venemaa impordikeeld EL-i toodetele, EL-i piimakvootide kadumine, ekspordi vähenemine Hiinasse ning nafta madal hind maailmaturul, mis vähendab piimatoodete nõudlust majandusraskustes vaevlevates naftariikides. Eesti mõju selles pildis on sama mis kärbse mõju elevandile - me sõltume maailmaturu sündmustest, kuid maailmaturu sündmused ei sõltu meist.

Selle kõige taustal on Eesti toorpiima hind olnud suhtelises vabalanguses, jõudes 20 sendini kilogrammist. Piimahinda on survestanud nii piimatööstused kui kauplused, mille tulemusel on kõige odavamat kilepiima saanud poest viimase aasta jooksul juba 35 sendiga. Otsa tegi lahti Prisma, kes asus dumping-hinnaga pakkuma omatootena müüdavat piima, mis toodeti Prisma tellimusel Valios. Kõige odavam piim maksab ka praegu Prismas 35 senti. Prismale asus sekundeerima Rimi/Säästumarketi kett, kes pakkus samuti mõnda aega piima 36 sendiga. Ka neile tegi omatoote allhanget Valio.

Tänavu juunist on 35-36-sendiste piimadega tulnud lettidele Maxima (omatoode, alltootja Valio), Selver (Tere piim) ja Coop (Farmi piim). Kauplused tunnistavad, et piim on nö ankurtoode, millega tarbija just oma poodi meelitada.

"Ebamõistlik hinnasõda ei saa olla kellelegi kasuks. See tuleb väga selgelt Eesti põllumeeste arvelt ja selle hinnaga, et tootjad lõpetavad tootmise," selgitab põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Ka tootjad on hinna suhtes pigem mornid.

"See hind on piisavalt valus," vastab AS Farmi Piimatööstuse juhatuse liige ja tegevjuht Valdis Noppel küsimusele, mis hinnaga Farmi kauplustele oma piima müüb. Ta ei ole rahul, kuid turusituatsioon on selline. "Kõrgem piimahind on kõigile kasulikum. Praegu on naeruväärne olukord, kui odav piim on. See ei too kasu ühelegi osapoolele," kinnitab ka Noppel.

"Ühtegi teist vedelikku pole võimalik selle raha eest saada," toop Noppel välja paradoksi.

Dumping-hind trahvi alla

Sõrmuse kinnitusel on ettepanekud tehtud nii maaeluministrile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile, et kaupade alla omahinna müük tuleks kuulutada keelatud kauplemisvõtteks, kuid ministeeriumist edasi mõte liikunud pole.

"Kasum ebaausate kauplemisvõtete kasutamisest ei tohi olla suurem kui karistus, mida kaupmees selle eest saab. Kaupluseketid on selgel jõupositsioonil," põhjendab Sõrmus vajadust dumping-hindade pakkujaid trahvida.

"Konkurentsiamet saab sekkuda töötlejate poolt kettidele ette kirjutatud hinnakujunduse kehtestamisse ning dumping-hindade poliitikasse. Ilmselt on võimalik kehtestada ka piima minimaalne jaehind, aga see pole ilmselt päris see riik, kus me elada tahaksime," arutleb Farmi tegevjuht Noppel, mis võiks olla lahendused.

Ükski tööstus ega kauplusekett ei tunnista end hinnasõja vedurina. Küll aga tõdevad kõik turuosalised, et koostöö piimanduses on nõrk ning see võimaldab ebaloomulikul olukorral ka jätkuda. Kiiret lahendust ei näe keegi.

Riik toetab ekspordivõimeka suurtööstuse rajamist

Valitsus saatis sel nädalal kooskõlastusringile meetme määruse, millega algatatakse riigi poolt 15 miljoni euro suurune investeeringutoetus uuele loodavale piimatööstusele, millelt eeldatakse piimatoodetele kõrgema lisandväärtuse andmist, et minna selle toodanguga uutele eksporditurgudele. Uue ühistulise piimatööstuse loomine ja avamine võtab aga aastaid, see pole kiire vastus praegusele piimanduskriisile.

"Uued turud ja uus tööstus on lahendus, aga pikas perspektiivis. Praegu on aga piimahinnad väga madalad, nii madalad, et ei kanna tehtud kulutusi ära. Isegi kui müüme uuele turule, siis ka seal on hinnad täna madalad," tõdeb Sõrmus.

Noppeli hinnangul on riik investeeringutoetuse meetmega aga hiljaks jäänud. "Olemasolevaid tööstusi oleks mõistlikum toetada, kui tekitada sundolukorras konkurentsi juurde," leiab Noppel, viidates riigi rahade toel rajatavale tehasele. "Riik saab maksta põllumeestele Euroopa keskmisi toetusi ja aidata neil kriis üle elada," pakub Farmi tegevjuht välja oma nägemuse lahendusest.

Peaasi, et lahti saab

Ligikaudu pool Eestis toodetavast piimast müüakse samal ajal võileivahinnaga (18-19 senti/kg) Lätti-Leetu, sest Eesti ei suuda oma ligi kahekordset ületootmist mujale realiseerida. Eestis turustades makstakse piima eest 20 senti/kg, ka see jääb 10 sendiga omahinnale alla, kuid vähemalt saab talunik oma piimast lahti.

"Ka 20 senti on rohkem kui null senti," põhjendab Sõrmus, miks talumees nii odavalt müüma soostub. Piima realiseerimine on aga ajakriitiline - piim on kergesti riknev kaup ning seda tekib iga päev juurde.

Piimatootjaid koondav suurühistu EPIKO, kes toodab Coopi ketile Ausa Piima kaubamärgi all müüdavat piima, mille müügist laekub talunikule 10 senti liitrist rohkem kui muidu, tunnistab, et Coopis müüdavad mahud on siiski väikesed. Kui ühistu kogumüük päevas on 240 tonni, siis Ausa Piima kaubamärgi all müüakse sellest maha vaid üks tonn, viimasel ajal vähemgi. Pool kogu toodangust müüakse Eestist välja, Lätti-Leetu. Ehkki seal makstakse piima eest veelgi vähem kui Eestis, saab toodang vähemalt realiseeritud.

Teistesse jaekettidesse Ausat Piima aga pakkuda ei saa, sest see on ühisbränd ja koostöö Coopi ketiga.

"Teades, kui kaua see Coopigagi aega võttis, siis see ei käi nipsust," põhjendab Riisenberg, miks koostööd teiste kettidega praegu reaalseks ei peeta.

Põhi on käes, kuid tõus tuleb aeglane

Paljud riigid aitavad raskel ajal oma tootjaid. "Eesti valitsusel on põhjust peeglisse vaadata, sest aastatel 2014 - 2016 on valitsus järjepidevalt keeldunud üleminekutoetuste maksmisest, mis on viinud toetuste suure languseni, mis omakorda on viinud turult paljud tootjad," kommenteerib Sõrmus. "Kuigi lahendused saavad tulla turult, siis on üsna selge, et ka Eesti valitsus ei tohiks neid protsesse muretult pealt vaadata. Valitsus on oma viimaste aastate tegevusega seadnud meie piimatootjad selgelt halvemasse konkurentsipositsiooni võrreldes meie konkurentidega teistest liikmesriikidest."

Lehmade arv on viimase kriisi ajal vähenenud Eestis pea 10 000 võrra - tootjad lõpetavad karjapidamise lihtsalt ära. "Ajutises olukorras võib tunduda, et piima on palju üle, aga see on Eestile oluline ekspordiartikkel. Kui me lehmad hävitame, kaovad ka töökohad ja eksporditulu ning põllumajanduse eripära arvestades võib öelda, et see kaob praktiliselt igaveseks," selgitab Sõrmus.

"Üks variant on pooled lehmad maha müüa, aga see oleks väga halb variant," tõdeb ka Noppel. "Kiiret lahendust on keeruline leida. Ma ei ei näe praegu lõpplahendust." 

Ehkki piimatootjad on saanud signaale, et hinnapõhi on käes ja edasi hakkab hind paranema, siis märkimisväärset piimahinna tõusu on prognoositud alles järgmiseks aastaks.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus