Õiguskantsler nõuab looduskaitsealuse maa hüvitamise kiirendamiseks seaduse muutmist

Video
7.09.2016 12:23
Allikas: BNS
Rubriik: Majandus

Õiguskantsler nõuab looduskaitseseaduse muutmist nii, et looduskaitsealal asuva maa võõrandamisel oleks makstav hüvitis õiglane ning saama tasutud kohe, mitte kaheksa või üheksa aasta pärast, nagu praegu tavapärane on.

Seadus pakub ühe kompenseerimise meetmena välja võimaluse võõrandada looduskaitseliste piirangutega kinnistu riigile. Riik omandab piirangutega kinnisasju järjekorra alusel igal aasta eelarvest eraldatud summa piires. Praktikas võtab omandamine praegu aega kaheksa-üheksa aastat, märkis õiguskantseler ettepanekus riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

"Seega ei ole maaomanikele tagatud võimalus saada hüvitist mõistliku aja jooksul," kirjutas õiguskantsler Ülle Madise. Ta märkis, et seadustes pole sätestatud korda, et kinnistu omandamise menetlus toimuks mõistliku aja jooksul. Selline tegevusetus on aga tema sõnul põhiseadusvastane.

Õiguskantsler märkis, et praegu ongi looduskaitsepiiranguga maa puhul peamiselt kaks hüvitisskeemi – üks neist on maamaksuvabastus, teine ongi võimalus maa riigile võõrandada, kui kaitsekord maa kasutamist oluliselt piirab.

Enda ettepanekus ei võta õiguskantsler seisukohta selles osas, kas need meetmed on käsitletavad õiglase hüvitisena. Küll aga kahtleb Madise selles, kas seadustes on piisavad garantiid, et maaomanikel on võimalik saada hüvitis kätte mõistliku aja jooksul.

"Senine praktika on näidanud, et järjekorra alusel ja igaks aastaks riigieelarves eraldatud raha piires kinnisasjade omandamine võtab väga kaua aega. [Juuli alguse seisuga oli maa omandamise nii-öelda ootejärjekorras 200 avaldust. Vanimad laekunud avaldused pärinevad aastatest 2006–2007," kirjutas Madise.

"Nii võib leida, et enne kinnisasja riigile võõrandamist peab maaomanik, kelle maa vastab võõrandamise sisulistele eeltingimustele, kaheksa-üheksa aastat ootama. Enne maa riigile võõrandamise järjekorda "pääsemist" võib maaomanik olla oodanud juba aastaid kinnistu suhtes kaitse alla võtmise võimittevõtmise otsuse tegemist," lisas ta.

Madise märkis, et väga kaua aega võtvat protsessi on tunnistanud ka keskkonnaminister. Õiguskantsleri hinnangul ei saa säärast kaheksa-üheksa aasta pikkust ooteaega pidada põhiseaduspäraseks. "Nii pikk ooteperiood on liiast mis tahes isiku puhul, kelle maa ja metsa kasutamist looduskaitselised kitsendused olulises mahus piiravad;" kirjutas ta.

Ta lisas, et mõne isiku puhul võib ootejärjekorra pikkus tähendada praktikas seda, et nad ei jõuagi maa riigile võõrandamist ära oodata. "Nii on õiguskantsleri poole pöördunud juba pensioniealised avaldajad, kes on aastaid tagasi omandanud riigilt järelmaksuga metsamaad," kirjutas õiguskantsler.

Sellisel puhul võis olla näiteks lepingu sõlmimise ajal metsa raiumine lubatud, ent nüüd on selgunud, et nende maad jäävad kavandatava kaitseala piiresse. "See tähendab, et neile rakenduvad ala kaitse alla võttes piirangud, mis ei võimalda metsa raiuda. Samas tuleb jätkuvalt tasuda järelmaksu, isegi kui maad lepingus ettenähtud otstarbel kasutada ei saa."

Nii märkiski Madise, et looduskaitseseadus on põhiseadusega vastuolus osas, milles see näeb ette maa omandamise riigieelarvest eraldatava raha piires, kuid ei näe ette menetlusaega või muid asjakohaseid tagatisi maaomanikele mõistliku aja jooksul hüvitise võimaldamiseks.

"Arvestades, et maade omandamise menetluste venimise probleem on teada juba aastaid, on seadusandja [riigikogu] selle parandamiseks midagi ette võtmata olnud põhiseadusvastaselt tegevusetu," lisas Madise.

Vakra: lahendus on väga lihtne - raha on vaja

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles "Aktuaalsele kaamerale", et probleemi lahendamine on jäänud raha taha. Tänavu oli eelarvesse planeeritud looduskaitseliste maade ostuks 1,8 miljonit eurot. Vaja läheks umbkaudu 16 miljonit.

"Tegelikult on see lahendus väga lihtne ja on kõigile teada. Aga küsimus on nagu ikka alati rahas," kommenteeris Vakra.

Vakra sõnul on komisjon ja keskkonnaministeerium eelarvest alati raha küsinud, kuid küsitud summat on arutelude ajal kärbitud. Nüüd seisavad riigieelarve arutelud jälle ees.

"Kui me vaatame ajalukku siis tegelikult on küll kurikuulsaks saanud mõiste maadevahetus. Aga kui seda teha tänaste reeglite järgi ja õiguspäraselt siis ka see on üks võimalus," lisas Vakra.

Eestis on looduskaitsealust ala maismaal kokku 803 600 hektarit ehk 18,5 protsenti maismaast. Eramaadele jääb kaitstavat ala kokku 202 000 hektarti. Sihtkaitsevööndi kaitsekorraga alasid on 403 400 hektarit, millest ligikaudu seitse protsenti on eraomandis.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (5)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus