Eesti toidutootjad ekspordivad senisest rohkem Valgevenesse
Põllumajandusminister Ivari Padar sõlmis eile Valgevene kolleegiga riikidevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi, mis sisuliselt avab meie toidutootjatele võimaluse eksportida senisest rohkem Valgevenesse, eriti puudutab see kala- ja piimatooteid.
Eesti toiduainesektor otsib uusi ja püsivaid turge toodetele, mis seni läksid Venemaa turule, vahendasid ERRi raadiouudised.
Augusti algul keelas Venemaa Lääne toitainete impordi. Valgevene impordikeelu alla ei kuulu ja on ka avaldanud huvi toiduainete koguste suurendamise vastu. Milliseid toiduained see konkreetselt hõlmab?
"Vastastikuse mõistmise memorandum hõlmab hästi paljusid valdkondi: taimekasvatus, loomakasvatus, põllumajandustootmise mehhaniseerimine, teadus, kalandus ja vesiliiklus," tõi välja põllumajandusminister Ivari Padar.
Põllumajandusministri sõnul on tegu esimese n-ö baasdokumendiga, millele põhjal saab edaspidi teha erinevat koostööd. Peamised valdkonnad on ilmselt kalandus ja piimatootmine. "Kõik see, mis me Läänemerest püüame, kilu, räim, ja piima poole pealt kõik need, mis on meil tuntud produktid," lausus Padar.
Maitse-eelistused on Padari kinnitusel Balti riikides, Valgevenes, Põhja-Venemaal väga sarnased, olgu nendeks näiteks poolkõvad juustud, mida palju tarbitakse.
"Minu kui ministri roll on avada väravad, need võimalused. Millistes kogustes, milliste hindadega midagi on võimalik müüa - see on nüüd ettevõtjate omavaheline kokkulepe," lausus Padar.
Põllumajandusministri hinnangul Eesti toidutootjatel seni Vene impordikeelu tõttu midagi raisku läinud ei ole. "Tuleb tunnustada seda, et ettevõtjad on suutnud kauba maha müüa. Küll nõrgema hinnaga ja eriti annab see piimanduses tunda. Piima kokkuostuhind on olnud halb," rääkis Padar, ent kinnitas, et ladudes otseselt ülemääraselt kuhjas kaup ei seisa.
"Üldiselt on ettevõtjad tublid olnud ja alternatiivseid turge leidnud," rõhutas minister.
Padari arvates on ettevõtjad impordikeelu lõppedes Venemaaga äri tehes kindlasti ettevaatlikumad. "Väga palju sõltub sellest, millised on uued alternatiivsed turud," ütles minister. Ta ennustas, et tulevikus on siiski eksport Vene turgudele väiksem.
Eestimaise toidu tarbimine kodus võib Padari hinnangul olla ka mõnevõrra tõusnud. Ostukorv koosneb peamiselt ikka kodumaisest toodangust. Raskusi võib näha vaid kodumaise banaani kasvatamisega, aga see jätkub ilmselt ka pärast 1. märtsi valimisi, naljatles Padar.
Väravad on avatud, nüüd peavad ettevõtjad ise lepingud sõlmima, millistes kogustes ja milliste hindadega kaup võib Valgevene suunas liikuma hakata.
Esimene külmutatud kalakoorem peaks teele minema juba järgmisel nädalal, ütles Mihkel Undrest mittetulundusühingust Saare Kalandus.
"Valgevenes on see kala kõik täna olemas ja kindlasti ei asenda see nüüd meil Venemaa turgu, aga leevendab kindlasti mingil määral," lausus Undrest ning lisas, et peamiselt räägitakse kilust ja räimest.
Piimatootja, OÜ Halinga juht Raul Peetson ütles, et kohe piima Valgevenesse kindlasti viima ei hakata. See on pika protsessi algus, kus otsitakse võimalusi ja uuritakse turgu.
Peterson teatas, et Valgevenesse toorpiima viia ei ole mõtet, sest vahemaa on pikk ning piima suudetakse väärtustada ka siin kohapeal. Küsimus on tema hinnangul turgudes, kus saaks müüa poolfabrikaate.
E-Piima juhataja ja Piimaliidu juht Jaanus Murakas tõdes, et kuna Venemaal on suur puudus juustust, siis Valgevenes töötavad juustutööstused täna täisvõimsusel ja Valgevene enda turg on võib-olla tühjaks jäämas. Muraka sõnul on Valgevenel kaks huvi: kas saada Euroopa Liidust piima või piimapõhiseid tooraineid, kontsentreeritud piima, või valmis juuste enda turule.
Konkreetseid koguseid pole Muraka sõnul täna võimalik prognoosida.
Toimetaja: Liis Velsker