Pangad ei toeta pensionifondide raha väljavoolu piiramise ideed

Video
Jürgen Klemm
22.04.2016 19:02
Rubriik: Majandus

Kommertspangad ei toeta kaubandus-tööstuskoja ideed suunata rohkem pensionifondide investeeringuid Eesti majandusse. Fondivalitsejad põhjendavad seda sellega, et Eestis pole riigivõlakirju ja kiratsev Tallinna börs ei paku kindlust, et klientidele suudetakse pakkuda soovitud pensioni.

Praegu on Eesti pensionikogujate rahast 5,4 protsenti kodumaal. Kaubandus-tööstuskoja hinnangul võiks see aasta-aastalt 10 protsendi kaupa tõusta, kuni jõuab 2020. aastal 45 protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Natuke rohkem kui 5 protsenti on Eesti majandusse investeeritud. Euroopas on see tase tegelikult kordades kõrgem. Me peaksime igal juhul otsima võimalusi, kuidas saaksime Eestis pensionifondide ehk Eesti inimeste enda raha rohkem Eesti majandusse suunata," selgitas koja juht Mait Palts.

Eesti suuremad kommertspangad sellest mõttest vaimustunud pole.

"Kui me vaatame Eesti väiksust ja sobivust pikaajalisteks investeeringuteks, siis pigem on lihtsam leida klientidele sobivaid lahendusi maailmast kui Eestist," märkis SEB Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

"Tänase seisuga on Eestis ju ainult kaks riigiettevõtet, kes on võlakirjaturgudelt finantseerimist kaasanud. Võib-olla neid ettevõtteid võiks rohkem olla. Teine asi, millele võiks mõelda, on see, kuidas meie börsile ettevõtteid juurde tuua, kuidas Tallinna börsil ettevõtteid noteerida," kommenteeris Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

Pensionifondid investeeriks hea meelega Eesti riigi võlakirjadesse, aga neid pole.

LHV pank on aastaid Eesti raha Eestisse investeerinud. LHV pensionifondid on juba 15 protsendi ulatuses kodumaal. LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul aga kohustuslikke protsente seada ei tohiks, sest siis võib kannatada klient.

"Fondide kõige tähtsam ülesanne on kindlustada võimalikult suur sissetulek pensionipõlveks ja kui me hakkame käsukorras investeerima nendesse projektidesse, mis siin üldse olemas on ja need ei garanteeri seda tulusust, mida me võime mujal saada, siis tegelikult me petame oma kliente," selgitas Vitsur.

Mait Palts väidab, et sellepärast peakski muutust rakendama järk-järgult, et saaks tekkida võimalusi.

"Kindlasti võime arutleda nii ajalise raami kui ka protsendi üle, kuid suund peab ilmselgelt olema see, et investeeringute maht Eestisse suureneks," ütles ta.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (4)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus