Uuring: ümbrikupalkade maksmine on märgatavalt vähenenud
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringust selgus, et kui 2013. aastal jäi riigil ümbrikupalkade tõttu saamata 154 miljonit eurot maksutulu, siis 2014. aastal oli maksutulukaotus 92,5 miljonit eurot. Samas tunnistab maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse, et osalise ümbrikupalga maksmine on endiselt suur probleem.
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi oma ettekandes ümbrikupalkade maksmise vähenemise põhjustena välja maksu- ja tolliameti poolt sisse seatud töötajate registri, töötajate teadlikkuse kasvu ning vähenenud töötusmäära.
"Varimajanduse mõju ja osakaal Eesti majanduses on stabiilselt vähenemas, üha suurem hulk ettevõtjaid ja töötajaid peab oluliseks ametlike lepingute alusel töötamist ja maksude ausat tasumist,“ sõnas Josing.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul on ümbrikupalkade vähendamiseks teinud suure töö ära ettevõtjad ise, kes on tulnud kaasa töötamise registreerimise muudatusega. "Eelmise aasta tuludeklaratsioonide järgi tekkis ametlik sissetulek esmakordselt üle 20 000 isikul," tõdes Kuuse.
Riigi jaoks ongi olnud kõige positiivsem muutus maksutulukaotuse vähenemine. Nimelt kui 2013. aastal jäi riigil saamata 154 miljoni euro väärtuses maksutulu, siis eelmisel aastal oli antud kadu 92,5 miljonit eurot.
Samas tunnistas Kuuse, et püsivalt suur probleem on osalise ümbrikupalga maksmine.
"Selle lahendamisel on oluline roll ka ettevõtjatel, et tulla vastu töötajate kasvavale ootusele saada ametlikku sissetulekut,“ rääkis Kuuse.
"Töötasude juures näeme küll positiivset trendi, kuid see ei tähenda seda, et olukord oleks väga hea. Kindlasti on võimalik oluliselt paremaks minna. Praegusel hetkel on lihtne võrrelda ennast naabritega, kellel see olukord on drastilisem, aga Põhjamaade hulka me veel ennast nende näitajate järgi arvata ei saa," ütles Kuuse "Aktuaalsele kaamerale".
Illegaalne töötasu moodustas ümbrikupalka saanud inimeste sissetulekutest 33%. 2013. aastal oli see näitaja 39%. Seejuures 11% ümbrikupalga saajatest töötaski ainult nö. "mustalt". Kõige rohkem maksti ümbrikupalka ehitussektoris, kust oli töötasu saanud 31% kõigist ümbrikupalga saajatest. Ehitusvaldkonnale järgnesid 16 protsendiga toitlustus- ja transpordisektor.
47% ümbrikupalga saajatest on töötasu kättesaamise viisiga rahul. Samas 29% mustalt töötavatest inimestest ei olnud oma olukorraga rahul, kuid umbes pooled neist nentisid, et kui nad ei oleks ümbrikupalgaga nõus, siis kaotaksid nad töökoha.
Enamus Eesti elanike ei poolda ümbrikupalka maksmist, kuid mitte-pooldajate arv on viimastel aastatel näitamas langustrendi. Näiteks 2004. aastal olid 91% töötajatest vastu sellel viisil palga välja maksmisele. Viimasel neljal aastal on jäänud see näitaja 77 kuni 71 protsendi vahele olles 2014. aastal 71%.
Suurenenud on aga nende töötajate arv, kes ei oska antud küsimuses seisukohta võtta. Kui 2013. aastal ei osanud küsimusele vastata 16% küsitluses osalenutest, siis 2014. aastal oli see näitaja 22%. Musta töötasu pooldajate protsent oli eelmisel aastal 7%. Võrdluseks oli 2013. aastal toetus 8%.
Uuringust selgus, et enamus varjatud töötasu pooldajatest arvavad, et Eestis on töötajate maksukoormus liialt suur ning nad leiavad, et sel viisil jääb töötajatele rohkem raha kätte.
Ümbrikupalkade maksmise kõrval vähenes ka alkoholi ja tubaka salaturg. Salaalkoholi osakaal viinaturust oli eelmisel aastal 19%, samas kui aasta varem oli see 22%. Illegaalsete sigarettide osakaal vähenes ühe võrra 21 protsendini.
"Eks alkoholiaktsiisi tõusuga, tubakaaktsiisi tõusuga, peab kindlasti kaasnema teatud vahendite eraldamine maksu- ja tolliametile. Sest kui see vahe legaalse ja illegaalse vahel läheb suuremaks, siis tekib ju musta turu ärimeestel suurem ahvatlus sellega tegeleda. Eks siis peab riik jälle rohkem panustama, et sellega võidelda," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Toimetaja: Allan Rajavee