Pankrotistunud Ilves-Extra suurinvestor jätkab Eestis tootmist

Video
Liisu Lass
16.05.2016 19:11
Rubriik: Majandus

24 aastat Tartus spordi- ja vabaajariideid ning eriotstarbelisi rõivaid tootnud Ilves-Extra läks maksuvõlgade tõttu pankrotti. Sellest hoolimata jätkab firma suurinvestor sama kaubamärgi all ka edaspidi Eestis spordirõivaste tootmist.

Ilves-Extra tuntuimaks kaubamärgiks on ISC ehk Ilves Sportswear Company, mille spordi- ja vabaajarõivastes on Eesti suusakoondislased toonud koju mitmeid medaleid. Rõivaid kandsid ka Eesti olümpialased ning välismaistest spordikuulsustest on vast tuntuim murdmaasuusataja Justyna Kowalczyk. Kuigi tellimusi oli ettevõttel ka praegu palju, oli maksuvõlg riigi ees aprilli algusese seisuga ligi 74 tuhat eurot ja Tartu maakohus kuulutas välja pankroti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ilves-Extra AS endine juht Arvi Kivikas ütles, et viimasel aastal meil oli nii käive kui ka töötajate arv kuus korda väiksem kui varasematel aastatel. "Ütleme nii, et lihtsalt asjaolude tõttu oli mõistlik taotleda Ilves-Extra pankrotti ja tootmine on kolinud teistesse ruumidesse ja jätkatakse teiste firmade all," ütles ta.

Ilves-Extra AS investori Gerhard Eberle sõnul oli kogu kontseptsioon vale. "See ei vastanud tänapäeva nõuetele ega arvestanud globaliseerumisega. Ja tooted ei olnud piisavalt konkurentsivõimelised. Probleem oli selles, et aastate jooksul kuhjus meil liiga palju võlgu
ja seetõttu ei olnud enam reaalne sellest välja tulla," lausus Eberle.

Mõne aasta eest viis ettevõte osa tootmisest Aasiasse ja töötajate arv vähenes mõnesajalt 76-le. Arvo Kivikas ütleb nüüd, et oli palju asjaolusid, mida ta ei osanud ette näha.

Arvo Kivikase sõnul ei osatud paljusid poliitilisi muudatusi ette näha. "Turgude ära langemist. Kasvõi võtame vene turg, mis meil oli päris kenasti arenemas, kukkus täiesti nulli. Nafta hinna langus lõi Norra turule," rääkis Kivikas.

Pankrotivarade hulka kuuluvad vaid ettevõtte laojäägid.

"Olemas on natukene laojääki, aga kas seda realiseerida saab ja mis hinna eest, see selgub kui on välja pakutud avalikult ja keegi on oma arvamuse öelnud, et mis selle eest võiks maksta," ütles pankrotihaldur Einar Vallandi.

Pärast pankroti väljakuulutamist jätkab suurem osa töötajatest tööd nii Kivikase kui ka Eberle teistes rõivafirmades. Kuigi Ilves-Extra pankroti tõttu kaotas Saksa investor Gerhard Eberle vähemalt 700 000 eurot, Ilvese tooted ilmselt siiski ära ei kao. Eberle plaanib endale kuuluva kaubamärgi alt sarnaseid tooteid Eestis edasi toota ja teha seda Eesti kaubamärgi nime alt.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus