Uutele praamidele pileti ostmine kolib uude keskkonda

Parvlaev Regula. (Foto: Postimees/Scanpix)
Merilin Pärli
25.08.2016 17:18
Rubriik: Majandus

Ehkki TS Laevad ei tea veel tänaseni, millised praamid neil oktoobrist saarte ja mandri vahet sõitma hakkavad, saab praamipileteid ostma hakata 1. septembrist. Kuna muutub operaator, muutub ka koduleht, kust pileteid osta saab.

Siiani on sõitjad saanud praamipileteid soetada kodulehelt tuulelaevad.ee, kuid 1. septembrist tuleks minna aadressile praamid.ee, kui on soovi pilet oktoobriks-novembriks ette ära osta.

Siiani sai pileteid kuni üks kuu ette osta, uue süsteemi kohaselt aga müüakse pileteid kuni kaks kuud ette. Esialgu säilib piletite ettemüük senises mahus, umbes 70% ulatuses, kuid TS Laevade müügi ja teeninduse valdkonna juht Ele Reiljan ei välista, et tulevikus võib ettemüügi hulk ka kasvada. Seda otsustatakse pärast esimeste kuude möödumist müüginumbreid ja tarbijakäitumist jälgides.

TS Laevad võimaldavad pileteid osta ka krediitkaardiga või mobiilimaksena - siiani neid võimalusi polnud.

Muutused ei seisne üksnes uues müügisüsteemis, ka laevale pääsemine läheb 1. oktoobrist senisest veelgi lihtsamaks. Kui praegu peab reisija sadamas tõkkepuul olevale numbrile helistama, mis tuvastab piletiostja automaatselt, siis alates oktoobrist enam helistama ei pea - sadamaalale paigaldatakse kaamerad, mis loevad sõiduki registrimärgi automaatselt sisse ning tõkkepuu avaneb. Üksnes väga porise või kinnituisanud numbrimärgi korral võib kaamera hätta jääda, nii et sõitja peab ikkagi ise tõkkepuu lahti helistama.

Kui reisija ei saa tulla sõidukiga, mille ta broneerimissüsteemis kirja pani, soovitab Reiljan kodulehel see info lihtsalt ära muuta. Selle võimaluse puudumisel saab aga ikka helistades tõkkepuu alt läbi. Ka piletikoodi skaneerides läbipääs toimib.

Soodustus liigub ID-kaardile

Kui siiani on saarte püsielanikud pidanud oma sõidusoodustuse tõestamiseks kandma kaasas spetsiaalset kaarti, siis sellest sügisest läheb tõestamine ID-kaardi põhiseks.

Säilivad ka kõik senised soodustused ning piletihinnad püsivad endised. Kuivõrd piletihinnad kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, siis nende muutmiseks TS Laevadel õigus puudub.

Ehkki hetkel on TS Laevadel 1. oktoobriks olemas vaid varulaev Regula, kinnitas Reiljan, et piletimüük avatakse uuel kodulehel 1. septembri südaööl. Ta usub, et veel enne septembrit saab asenduspraamide leidmine teatavaks.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus