Statistikaamet: Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon on EL-i keskmisest parem
Statistikaamet kirjutab oma blogis, et Eesti madalama haridusega noorte (20-29aastased) tööturupositsioon pole kuigi hea, kuid olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.
Noorte olukord tööturul on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus olnud pidevalt terava tähelepanu all, eriti seoses möödunud ning paljudes EL-i riikides jätkuvalt kestva majanduskriisiga, kirjutatakse blogis.
Kui vanemaealiste peamine probleem on tööturul püsimine ja konkurentsivõime säilitamine, siis noortel tuleb hakkama saada tööturule sisenemisega, kus nende kahjuks räägib vähene töökogemus ning sageli ka puudulik haridus.
Noorte raskusi tööturule suundumisel võib ameti sõnul seletada järjekorrateooriaga, mis paigutab inimesed teatud omadustest lähtuvalt soovitud töökohtade pingeritta. Sõltumata soost, haridusest või etnilisest päritolust, on noorte tõenäosus olla järjekorra eesotsas võrreldes parimas tööeas 30-49aastastega oluliselt väiksem, kuna neil ei ole veel piisavalt töökogemust ja haridust.
Näiteks kõrgharidusega noorte puhul kipuvad tööandjad otse koolipingist tulnutele eelistama samuti kõrgharidusega, kuid juba töökogemusega inimesi. Siiski jõuab enamik kõrghariduse omandanud noortest lõpuks ikkagi haridustasemele vastavale tööle. Vajalik töökogemus saadakse kooli kõrvalt töötades ja/või madalamatelt positsioonidelt alustades.
Statistikaamet märgib, et töötusriskid sõltuvad haridustasemest märkimisväärselt ning on madalama haridustasemega noortel oluliselt suuremad, seda nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides.
Eesti madalama haridusega noorte olukord tööturul EL-i keskmisest parem
Eestis oli 2014. aastal 20-29aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57 protsenti ja töötuse määr 19 protsenti, seega üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest oli endale töökoha leidnud.
Samas iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20-29aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed.
Ameti hinnangul võib seega väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Samas Eesti lähiriikides oli 20-29aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24 protsenti ja Lätis ligi 26 protsenti.
Valdavas osas EL-i liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära – mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes – Eesti madalama haridusega 20-29aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42 protsenti) või Lätis (ligi 49 protsenti).
Amet selgitas, et esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada kõrgemate töötusnumbrite asemel hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.
Euroopa Liidu kontekstis olid Eesti 20-29aastaste madalama haridusega noorte hõive ja tööpuuduse näitajad EL-i keskmisest oluliselt paremad.
Eesti madalama haridusega noored on võrreldes enamiku EL-i riikidega paremas seisus, kuna Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud kui paljudes teistes riikides. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti toob amet Eesti puhul välja selle, et ligi kümnendik madalama haridusega Eesti noortest on leidnud endale töökoha välismaal.
Toimetaja: Merili Nael