Uus energiamajanduse arengukava: taastuvenergia osakaal 50 protsendile

Video
6.10.2016 10:41
Allikas: ERR
Rubriik: Majandus

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja otsustas saata riigikogule arutamiseks energiamajanduse arengukava aastani 2030.

Uus arengukava kirjeldab sihte ja tegevusi Eesti energiamajanduses aastani 2030, samuti visioone energiamajanduse valdkondades aastani 2050, teatas valitsuse pressibüroo.

Arengukavast tulenevateks olulisemateks tegevusteks Eesti energeetikavaldkonnas aastani 2030 on elektrisüsteemi ettevalmistamine liitumiseks Euroopa Liidus juhitud sagedusalaga, energiakasutuse efektiivsuse suurendamine, taastuvenergia osakaalu kasvatamine Eesti energiavarustuses, tarneallikate mitmekesistamine gaasiturul ja tarbijate elektrikatkestuse vähendamine.

Energiakasutuse efektiivsuse suurendamisel tuleb arengukava järgi keskenduda hoonete rekonstrueerimisele energiatõhusaks ning kaasajastada tänavavalgustust ja kaugküttemajandust.

Sihiks on taastuvenergia osakaalu suurendamine

Taastuvenergia arendamisel on kavas jätkata seniseid tegevusi aastani 2030 eesmärgiga saavutada aastaks 2030 taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50 ja kaugküttemajanduses 80 protsenti.

Nende kõrgete osakaalude saavutamisel peab suurima panuse andma energiaturg, sealhulgas maksukeskkond, energiaturu regulatsioon ja kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise hind peavad aitama kaasa taastuvenergia investeeringutele. Riiklik subsideerimine taastuvenergia sektoris peab vähenema miinimumini.

Varustuskindluse seisukohalt on olulised projektid Eesti elektrisüsteemi viimine Euroopa Liidus juhitud sagedusalasse ja gaasiühenduste arendamine.

Valitsuse teatel on väga tähtis on vähendada elektrikatkestusi tarbijate juures. Arengukava eesmärgiks on, et tarbijad puutuvad elektrikatkestustega aastal 2030 kokku kaks kuni kolm korda harvem, kui praegu.

Ette nähakse transpordivaldkonnas kütusesäästu

Arengukava on koostatud silmas pidades kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise seadust. Arengukavas ette nähtud tegevused aitavad täita kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärke. Tõsisemaks väljakutseks selles vallas on transpordisektor, kus kütuste kasutamine ei tohiks enam kasvada.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist Eestis mõjutab enim põlevkivisektor. Põlevkivisektori arengut mõjutavad elektri hind regioonis, nafta hind maailmaturul ja CO2 kvootide hind, kui nendest tulenevad signaalid on investeeringuid soosivad, ei ole põlevkivisektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine suur probleem.

Arengukava koostamisse olid kaasatud paljud Eesti erialaspetsialistid ja huvirühmad. Ajalooliselt on energiamajanduse arengukava Eestis läbi vaadatud iga viie-kuue aasta järel, eelmine "Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020" kinnitati riigikogus 2009. aastal.

Toimetas
Indrek Kuus

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus