Peipsi järvefestival: turismisektoris saaks järve potentsiaali paremini kasutada

Video
Mirjam Nutov
17.07.2016 19:13
Rubriik: Majandus

Kui senini on Peipsi piirkonna tutvustamisel pööratud suurt tähelepanu kaldapealsele osale, siis äsja lõppenud esimene Peipsi järvefestival võttis fookusesse Peipsi järve enda ja selle, kuidas seda piirkonna turundamisel paremini ära kasutada.

Emajõe lodjaseltsi ja Peipsi-äärsete turismiarendajate hinnangul on Peipsi järve potentsiaal turismisektoris alakasutatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Peipsi on ju Euroopa Liidus suuruselt teine järv, aga siin paadi- ja laevaliiklus on ju täiesti minimaalne," nentis Emajõe lodjaseltsi eestvedaja Priit Jagomägi.

Selleks, et näidata järve rakendamisvõimalusi turismisektoris sündis ka Peipsi järvefestivali idee.

"Lodi sai sel aastal kümme aastat vanaks, et see on nagu otsapidi lodja juubelituur ka, et käia jälle kõik Peipsi-äärsed sadamad läbi," märkis Jagomägi.

Nii läbiski lodi Jõmmu kümne päeva jooksul 10 sadamat Vasknarvast Värskani, kandes samas lastina külakostiks rannaäärsele rahvale ühes laadungit kultuuri ja lugusid.

Kogu ettevõtmise muutis eriliseks asjaolu, et teekond kulges piki Eesti-Vene piiri. Et seltsis oleks segasem, ühines lodja seltskonnaga lühemateks etappideks teisigi aluseid.

"Piirissaarel oli meil juba 20 saatelaeva siin vahepeal, et nii suurt laevastikku ei ole ilmselt Piirissaarel tükil ajal nähtud," sõnas Jagomägi.

Siiski loodetakse aga juba järgmisel aastal märksa suurema laevastiku osavõttu. Samas paljud nö mere paadimehed ei julge Peipsile sõitma tulla.

"Need sisevete sadamad on sageli siuksed väga madalad ja kehvasti tähistatud praegu ja tanklaid praktiliselt Peipsil ei ole ühtegi praegu, kus saaks paati tankida," nentis Jagomägi.

Esimesel Peipsi järvefestivalil läbiti Peipsi järvel üle 200 kilomeetri ning anti kokku 10 kontserti.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus