Kauplused: iseteeninduskassad kassiire asendama ei hakka (1)

Mitmes kaupluseketis käib iseteenindus kaasaskantava puldi abil. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Merilin Pärli
4.10.2016 16:11
Rubriik: Majandus

Ehkki kaupluseketid on asunud iseteeninduskassade osakaalu kasvatama ning ka ostude veebist sooritamine muutub üha populaarsemaks, siis kassiiride kadu kauplused ei ennusta.

Tipptunnil suurde toidupoodi minnes tuleb võtta kalkuleeritud risk: kas kiiremini õnnestub ostude eest maksta tavakassa looklevasse sappa suundudes või iseteeninduskassa järjekorras oodates, kus tempot võib alla viia mõne kliendi oskamatus süsteemi kasutada. Nii mõneski poes käib iseteenindus aga kaasaskantava puldi abil, millega jooksvalt oma kaubad "läbi piiksutada".

Kuigi ka kaupade kodulehelt kojutellimine on üha enam levinud, ei kao kassajärjekorrad sugugi.

Olukorras, kus kauplustel on madala palgataseme ja vähese tööpuuduse tõttu üha keerulisem kassiire tööle palgata, laiendatakse iseteeninduskassade osakaalu. Alul eksperimendina ette võetud katse, kuidas klientuur uuenduse vastu võtab, on kujunemas normiks. Ehkki enamik jaekette ei taha avaldada, kui palju oste sooritatakse just iseteeninduskassas, kinnitavad siiski kõik, et see tendents on tõusuteel. Need, kes andmeid avaldavad, viitavad veerandile kõigist ostudest.

"Paraku ei saa me avaldada keskmist iseteeninduskassade kasutatavust. Küll aga saan välja tuua, et meil on mõned kauplused, kus koguni pea pooled ostudest tehakse iseteeninduskassades," möönab Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats siiski ERR.ee-le.

Rimis on praegu iseteeninduskassad 12 kaupluses, kuid plaan on seda kaupluste ringi laiendada. "Selle aasta lõpuks peaks vähemalt 20 Rimis olema võimalik tasuda iseteeninduskassas," tutvustab Bats plaane.

Masin inimest ei asenda

Siiski ei kinnita ta, et iseteeninduskassad ühel päeval kassiirid poodidest välja sööks. "Oleme seda meelt, et teenindajaga kassa ei kao kuhugi. On väga suur hulk inimesi, kellele selline teenindusviis meeldib," põhjendab ta.

Rimiga samasse ketti kuuluvasse Säästumarketisse iseteeninduskassasid ei plaanita.

Ostupultidega iseteeninduskassad on 24 Selveris ning need koguvad kaupluseketi kommunikatsioonispetsialisti Karl-Villiam Vaseriku sõnul üha enam populaarsust. "Plaanime tulevikus avatavates Selverites suuremat rõhku pöörata iseteeninduskassadele, kuid kindlasti ei plaani Selver praegu kassasid täielikult ära kaotada," kinnitab ka Selveri esindaja.

Prismal on iseteeninduskassad kõigis kauplustes ning neist tehakse umbes 20-25 protsenti ostudest. "Sel aastal ei plaani me neid juurde ehitada, kuid järgmisel aastal ei saa välistada, et võtame ekspresskassad kasutusele ka väljaspool Tallinna," selgitab Prisma kommunikatsioonijuht Silver Säga poeketi plaane.

Teenindajaga kassa kadumist ei näe ka tema ette. "Oleme veendumusel, et sellist päeva, kus on avatud vaid mehitamata kassad ja tavakassasid enam ei ole, ei näe me nii pea. Meie selge nägemus on, et iseteeninduskassad täiendavad tavakassasid, mitte ei asenda neid. On palju kliente, kes soovivad kassas suhelda masina asemel toreda päris inimesega ning seetõttu iseteeninduskassasid ei eelista," ütleb Säga.

Maximates on iseteeninduskassad tegutsenud kaks aastat, neid leiab 21 kauplusest üle Eesti. Vähemalt veerand kõigist ostudest sooritatakse just iseteeninduskassades ning see on kasvamas. "Selle näitaja poolest on täna Eesti tarbijad Balti riikide võrdluses kõige aktiivsemad," kinnitab Maxima kommunikatisoonijuht Katja Ljobobratets.

Positiivne tagasiside julgustab kaupluseketti iseteeninduskassasid laiendama ja edasi arendama. "Iseteeninduskassade paigaldamine on võimaldanud meil suunata rohkem töötajaid müügisaali, näiteks külastajad letis teenindama või kaupa välja panema," ütleb Ljubobratets.

Kuna Maxima jaoks on oluline, et iseteeninduskassade juures viibiks ka abistav konsultant, ei pea nad täielikult inimvabale kassasüsteemile üleminekut võimalikuks.

Ka Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido ei usu, et traditsioonilised kassad kaduda võiksid, küll aga näeb ta arengut, kus viie aasta pärast on iseteeninduskassasid klassikalistega umbes pooleks.

Praegu sooritatakse iseteeninduskassas umbes viiendik Coopis tehtavatest ostudest. "Kuigi kasutatavus on küllaltki suur, siis osa inimesi pelgab veel uudseid lahendusi," kommenteerib Miido. 

Praegu on iseteenindusvõimalus 13 kaupluses, aasta lõpuks peaks nende arv kasvama 18-ni. Sel sügisel kavatseb Coop Lasnamäe Maksimarketis katsetada hübriidlahendust, kus on kasutusel nii skaneerimispultidega lahendus kui ka iseteeninduslett. Niisugust kellelgi teisel veel kasutusel pole.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Meie maailm, 6/12: Sädemete jõed
Täna 22:40

Gruusia pole mitte ainult veini ja kõrgete mägede maa, vaid selle pinnal voolab 25 000 jõge. Vulisev vesi on rikkus, mis on teinud riigist paljude investorite sihtkoha. Kuigi juba praegu tuleb 80 protsenti Gruusia elektrist hüdrojaamadest, siis lähitulevikus on kavas rajada rohkem kui 100 uut jaama. Loe edasi ja tutvu Gruusiat puudutava infograafikuga.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus (2)

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus