Analüütikud hoiatavad Deutsche Banki asjus uue kriisi eest
Euroopa üks suuremaid pankasid Deutsche Bank on raskustes ning mõned analüütikud ei välista halva stsenaariumi korral uut finantskriisi. USA võimud nõuavad Saksamaa pangalt 14-ne miljardi dollari suurust trahvi ning sellise summa maksmine võib pangale üle jõu käia. Saksamaa ajalehe Die Zeit väitel on valitsus koostamas panga päästeplaani, kuigi rahandusministeerium kinnitas täna, et see ei vasta tõele.
USA nõuab Deutsche Bankilt hiigelhüvitist seoses hüpoteegiväärtpaberite eksitava müügiga enne 2008. aastal alanud finantskriisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Hüpoteegiväärtpaberite müügil oli oluline osa finantskriisi kujunemisel ning sellega seoses on olnud uurimise all mitu panka. Pangad müüsid väidetavalt investoritele võlakirju, mille tagatiseks olid riskantsed laenud. Riskid jäid küll investorite kanda, kuid samas ei saanud investorid piisavalt infot riskidest. Sisuliselt anti probleemsetele laenudele ilusam pakend.
Deutsche Banki ähvardav kahjutasu - 14 miljardit dollarit - oleks üks suuremaid kriisi järgselt määratud karistusi ning sellise raha maksmine oleks pangale kindlasti raske ülesanne.
Saksamaa ajalehe Die Zeit väitel on valitsus koostamas päästeplaani. Varasemalt on aga valitsus kinnitanud, et seda ei tehta. Ka täna toonitas rahandusministeerium, et Die Zeiti väited ei vasta tõele.
"Ei saa pidada üllatavaks, et Saksamaa valitsus ei rutta Deutsche Banki päästma," kommenteeris Fidelity Internationali investeeringute üksuse juht Tom Stevenson. "Sisuliselt tähendaks see Deutsche Banki nimel raha USA-sse saatmist. Järgmisel aastal toimuvad Saksamaal valimised ning raskustes panga aitamine ei too hääli."
Mõnede analüütikute hinnangul võiks Saksa suurpanga põhjaminek vallandada uue suure finantskriisi.
"Kahtlemata peab väga ettevaatlikult tänases üsnagi seotud finantsmaailmas sellise riskiga arvestama. Kui Deutsche Bank läheks Lehmanni teed, siis see oleks väga suure tõenäosusega väga tõsiseid probleeme kaasa toov. Aga ma arvan, et sellel ei lasta juhtuda, et tuuakse tugi täna kas siis riigi või keskpankade poolt Deutsche Bankile toeks ja tagatakse seeläbi pehmem maandumine," selgitas majandusekspert Kristjan Lepik.
Samuti tuleb arvestada, et kuigi USA nõuab pangalt 14 miljardit dollarit, ei pea pank ilmselt nii suurt summat maksma.
Üle-eelmisel aastal tahtsid USA võimud saada Citigroupilt 12 miljardit dollarit, kuid lõppkokkuvõttes maksis pank seitse miljardit. Ka Deutsche Bank on veendunud, et trahvisumma õnnestub väiksemaks rääkida.
Toimetaja: Laur Viirand