Liit: sundvõõrandamise lihtsustamine läheb põhiseadusega vastuollu
Majandusministeeriumi plaan lihtsustada sundvõõrandamist toob kaasa selle, et riik võib hakata sundvõõrandatud kinnistule ehitisi rajama juba enne, kui vaidlused tasu üle on lõppenud. Omanike keskliidu hinnangul läheb see aga vastuollu põhiseadusega.
Eesti omanike keskliidu juhi Priidu Pärna arvates on sundvõõrandamise seaduse muutmine küll vajalik, kuid ta ei ole nõus kavandatava punktiga, mis annab riigile õiguse ehitada sundvõõrandatud maale juba enne, kui võimalike vaidlustega tasu üle on ühele poole saadud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See on meie kindel seisukoht, et enne kui omanik ei ole kätte saanud õiglast ja kohest kompensatsiooni, ei tohiks omanikelt valdust ära võtta. Vastasel juhul ei oleks see kooskõlas põhiseaduse mõtte ja sättega," selgitas Pärna.
Nimelt näevad ministeeriumi plaanid ette, et kui juba kohus on andnud sundvõõrandamisele rohelise tule, siis sellest hetkest võib riik alustada ehitustööga. Seda vaatamata asjaolule, et hüvitise suuruses ei pruugi osapooled olla kokkuleppele jõudnud.
"Selle maa maksumuse üle või selle hüvitamise vaidlemine ei sega ehitustegevust. Praegusel hetkel tõesti tullakse tagasi maksumuse vaidluse juurde pärast sundvõõrandamise otsust, kuigi maaomanikul selle maaga tegelikult midagi peale hakata ei ole. Maha müüa ta seda ei saa, ise ta sinna ehitada ei saa, käib lihtsalt vaidlus ja riigi jaoks oluliste asjade ehitamine lükkub seetõttu edasi ja võib päädida sellega, et me jääme eurorahadest ilma," rääkis Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare.
Omanike keskliidu hinnangul pole eelnõus fikseeritud ka piisavalt täpselt n-ö valuraha suurus.
"Praeguses eelnõus on jäänud see väga lahtiseks, et seda valuraha võib pakkuda, aga ei pea pakkuma. Samamoodi on jäänud kellelegi valikuvõimalus, kas see on 1000 eurot või 20 protsenti kõrgem asja turuhinnast. Me tahaksime, et need reeglid oleksid selged ja rakenduksid ka automaatselt," rääkis Pärna.
Kaunissaare ütles, et maa-amet hakkab läbi viima läbirääkimisi eraomanikega ning hüvitise või maa maksumus võib igal konkreetsel juhul olla erinev.
"Kuigi selle aluseks saab olema sõltumatu kinnisvara hindamine, siis läbirääkimiste käigus võib juhtuda erinevaid asju," lisas ta.
Era- ja munitsipaalomandis kinnistuid, mille omanikega tuleb riigil Rail Balticu trassi ehitamisega seoses kokkuleppele jõuda, on umbes 650.
Toimetaja: Merili Nael