Keskpank: palgakasvu aeglustumine on pikas ettevaates positiivne areng
Kuna majanduskasv on olnud viimastel aastatel kasin, on palgakasvu aeglustumine oodatav ning pikas ettevaates ka positiivne areng, leiab Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
"Tööjõukulude kiire kasv koos ettevõtete kasumite vähenemisega sunnib tööandjaid varem või hiljem töökohtade arvu kahandama. Kui majanduskasv aeglustub, siis aitab töötuse kasvu vältida see, kui ettevõtted suudavad headel aegadel tööjõukulude kasvu ohjata," selgitas ökonomist.
Soosaar lisas, et palkade paindlikkus on Eesti jaoks oluline seetõttu, et meil on euroalaga ühine rahapoliitika ja majanduse avatus on suur. Majanduse kohandumine ja hinnakonkurentsivõime hoidmine saavad toimuda vaid palkade kaudu.
Statistikaameti andmetel aeglustus keskmise brutokuupalga aastakasv 2015. aasta esimeses kvartalis 4,5 protsendini. Keskmine Eesti brutosissetulek oli esimeses kvartalis 1010 eurot.
Viimastel aastatel on aga keskmine brutopalk esimeses kvartalis tõusnud vastavalt 6,9; 6,3 ja 7,3 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid selle aasta alguses eelmise aastaga võrreldes palgatöötaja kohta 15,6 protsenti ning vähendasid keskmise brutopalga tõusu 0,8 protsendipunkti.
Hooajalisi tegureid arvesse võttes aeglustus keskmise kuupalga kasv eelneva kvartaliga võrreldes märgatavalt. Kuna tarbijahinnad langesid esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,9 protsenti, kasvas reaalpalk 5,4 protsenti.
Kohalike omavalitsuste haldusalas palgakasv esimeses kvartalis kiirenes 8,5 protsendini. Selle hulka kuulub suur osa haridusvõrgust ja ka tervishoiuasutustest. Riigi haldusalas on palgakasv olnud viimase aasta jooksul sama suur kui Eesti eraettevõtetes, aga esimeses kvartalis aeglustus see riigi haldusalas peaaegu 7,5 protsendilt 5,4 protsendini ja Eesti eraettevõtetes 4,8 protsendini.
"Selline palgakasv oli majanduse 1,2-protsendilise kasvu juures endiselt üsna kiire," toonitas Soosaar.
Tööandjaid teeb aga murelikuks asjaolu, et palgakasvu veab avalik sektor, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See, kui palgakasvu veduriks on avalik sektor, siis see ei ole kindlasti majandusele tervikuna hea. Arusaadavam oleks see, kui seda palgakasvu veavad eelkõige ekspordile suunatud tootmisettevõtted, siis see oleks hea näitaja," kommenteeris Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar "Aktuaalsele kaamerale".
"Siin on küsimus ajaloolises taustas. Kui mõned tööd on pikaaegselt olnud vähem tasustatud, siis kunagi peab see tasakaal saabuma ja ma arvan, et hetkel toimubki see, et tasakaalustatakse tööstussektori palku ja avaliku sektori ja tervishoiu ja haridustöötajate palku. Ma arvan, et 900 eurot õpetajale ei ole liiga palju, arvestades seda, et bussijuhtide miinimumpalk on täna 800 ja see tõus on adekvaatne ja pigem mahajäämuse likvideerimine," leidis Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson.
Toimetaja: Priit Luts, Liis Velsker