Eesti konkurentsivõimet viib alla väike turg, innovatsioon, äri keerukus ja infrastruktuur
Eesti on rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 144 riigi seas 29. kohal. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus leiab, et ruumi areneda on.
Peamised allajäämised parimatele on väike turg, innovatsioon, äri keerukus ja infrastruktuur, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Riigi konkurentsvõime määratakse tootlikkuse kaudu, mida annavad konkreetse riigi kapital, inimesed ja loodus. Eesti tugevusteks on maksupoliitika, eelarvepoliitika ja äriseadustik ning järeleaitamist vajavad siseriiklik majandus ja rahvusvaheline kaubandus.
Majanduskriisieelse ajaga võrreldes mõni koht parem tulemus ei tähenda, et kõik on hästi ja võib jääda loorberitele puhkama. EAS-i arendusüksuse juht Tanel Rebane ütles, et mõelda tuleks, mis on Eesti tegelik ambitsioon.
Rebane märkis, et Eestil on eelkõige vaja tegeleda innovaatilisusega. Tema arvates suudaksid Eestis ettevõtted ja teadus veel paremini koostööd teha. Praegu on see tema hinnangul üks kitsaskohtadest.
Eesti ei kuulu Rebase sõnul endiselt nende riikide hulka, kus ettevõtted teevad tipptasemel tooteid ja pakuvad tipptasemel teenuseid. "Eesti peab mõtlema eelkõige, millistes valdkondades, millistes sektorites ta tahab jõuda kõige kõrgemale tasemele," lausus ta ja lisas, et Eesti ei saa oma väiksuse tõttu kunagi olla masstootmise maa.
Meile peavad Rebase arvates jääma oma nišid, puidutööstus või toiduainetetööstus. Eesti on ja jääb ka allhankijaks, täpsustas ta.
"Meil on kallinenud nii tööjõud, energia kui ka tõusnud üldiselt hinnad, mis tähendab, et Eesti konkurentsieelised on teistsugused. See allhange, mida me teeme, peab olema piisavalt tark ja keeruline, et me suudaksime sellega ka edaspidi pikemas perspektiivis konkurentsivõimelised olla," rääkis Rebane.
Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing arvab, et suurim risk on siiski ikka veel kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Tema selgitusel on see tingitud sellest, et me oleme seadnud endale eesmärgiks kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise, infotehnoloogia arendamise. Ta märkis, et Eesti on natuke liiga kaldu sotsiaalteaduste poole ja reaalteadusi õppima minevaid noori on vähe. "Me ei saa loota, et me lahendame need inseneride ja IT-juhtide probleemid, kui me neid ise ei koolita," nentis ta.
Josingu sõnul peaks väga täpselt analüüsima, miks inimesed Eestist lahkuvad, mis mured neil on. Probleem võib olla näiteks selles, et inimene ei saa selle palgataseme eest elamispinda üürida või ei saa ta näiteks maapiirkonnas liikuma või on probleem hariduse nappuses, et teist töökohta saada.
SKP elaniku kohta näitab, et Eestil on pikk tee minna jõudmaks arenenud riikidele ligilähedale, samuti ei ole Eesti ikka veel jõudnud majanduskriisi eelsele tasemele. Ehk seda, mis me majanduses kahe aastaga kaotasime, ei ole suudetud nelja aastaga tagasi teha.
Toimetaja: Liis Velsker