Aprillis oli Eesti kaubavahetuse puudujääk 171 miljonit eurot

(Foto: Alexander Demianchuk/TASS/Scanpix)
9.06.2016 8:24
Rubriik: Majandus

Kaupade eksport kasvas tänavu aprillis aastaga kaks protsenti ning import tõusis üheksa protsenti, kaubavahetuse puudujääk oli aprillis 171 miljonit eurot.

Aprillis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 171 miljonit eurot, 2015. aasta aprillis oli see 92 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Aprillis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi, mis moodustas 19 protsenti Eesti koguekspordist, järgnesid 16 protsendiga Soome ja 8 protsendiga Läti. Eksport suurenes enim Rootsi, Saudi Araabiasse, Nigeeriasse ja Taani. Rootsi eksporditi rohkem elektriseadmeid, kokkupandavaid ehitisi ja mehaanilisi masinaid, Saudi Araabiasse veeti teravilja, Nigeeriasse kütust ning Taani elektriseadmeid ja puitu. Eksport vähenes enim Türki.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Ekspordi kasvu mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine. Elektriseadmete grupis suurenes telekommunikatsiooni seadmete ja tarkvara väljavedu ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade jaotises suurenes teravilja väljavedu. Enim kahanes mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas aprillis 72 protsenti kogu ekspordist. Enim ehk 16 miljoni euro võrra kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Rootsi, järgnesid 10 miljoni euro suuruse kasvuga Saudi Araabia ning 7 miljoni eurose kasvuga Keeniasse. Eesti päritolu toodete osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete, paberi ja pabertoodete ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordis, moodustades vastavalt 97, 93 ja 88 protsenti.-

Aprillis imporditi kõige enam kaupu Soomest, mis moodustas 14 protsenti Eesti koguimpordist, järgnesid 11 protsendiga Saksamaa ja 9 protsendiga Leedu. Võrreldes eelmise aasta aprilliga kasvas kõige enam import USA-st, Poolast ja Saksamaalt. Enim kahanes import Valgevenest ja Venemaalt. Impordi langust nendest riikidest mõjutas enim mineraalsete toodete ja kütuse komponentide sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mehaanilisi masinaid ning transpordivahendeid. Impordi väärtus suurenes peaaegu kõigis kaubajaotistes, ainukesena toimus langus mineraalsete toodete sisseveos. Enim mõjutas impordi kasvu elektriseadmete sisseveo kasv 26 miljoni ja mehaaniliste masinate impordi tõus 22 miljoni euro võrra.

Võrreldes märtsiga suurenes aprillis eksport üks protsent ja import kolm protsenti.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Mängufilm Maastik mitme kuuga (Eesti 2014)
Täna 21:40

Draama keskealisest mehest, kes elab oma naise ja lastega pealtnäha tavalist elu. Tegelikult on nende suhe tupikus. Mees tõmbleb kõigi endiste ja praeguste suhete vahel, teadmata täpselt, mida nendega peale hakata. Piiripeal elu hakkab mehe närvisüsteemi koormama, tegelik reaalsus ja unenäoline reaalsus sulavad kokku, järjest raskem on vahet teha, mis on tegelik ja mis luul.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Kuidas hoida kokku küttearvetelt?  (3)

Milline kütte- ja ventilatsioonisüsteem tagab kulude kokkuhoiu, miks tasuks korteriühistutel võtta vastu Kredexi pakutav 40 protsendine (Ida-Virumaal isegi 50 protsendine) rekonstrueerimistoetus ja millised lahendused sobivad eramajadele, selgitab TTÜ professor Jarek Kurnitski.
Hooneautomaatikast ja nn targast majast räägib OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm.

Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 9. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus