Uuring ei toeta autotranspordi üldist maksustamist
Audiitorfirmas Ernst & Young tehtud uuring ei toeta autotranspordi üldist maksustamist, kuid peab mõistlikuks lahenduseks raskeveokite päevapõhist maksustamist.
Riigikantselei tellimusel valminud Ernst & Youngi uuringust selgub, et kütuseaktsiisi ja kõikidele EL-i liikmesriikidele kohustusliku registripõhise raskeveokimaksu kõrval võiks kaaluda ka sõiduautode maksustamist aastamaksuga või rakendada teekasutustasusid, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".
"Kui me suhtleme tegelikult ärisektoriga, siis nende poolt tuleb üsna tihti küsimus, et miks Eesti vedajad peavad maksma teekasutustasu igal pool Euroopas, kus nad sõidavad, aga samas ükski välisveok Eestis seda ei maksa," rääkis rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.
Ernst & Young analüüsis, mida raskeveokite teekasutustasu endaga kaasa tooks. Aluseks võeti teistes sarnastes riikides kehtivad tasumäärad. Kui 3,5-tonnise veoki eest makstaks 722 eurot aastas, tooks see riigieelarvesse juurde 17 miljonit eurot aastas. Ernst & Young toonitas, et tasumäär ei pruugi jääda selliseks.
"Otsused lahenduste rakendamise osas jäävad poliitikakujundajate ja poliitikute teha," ütles Ernst & Youngi juhtivkonsultant Keiu Röa.
Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas, et tasu kehtestamist kaalutakse, siis lõplikku otsust veel pole. Autoettevõtete Liidu kinnitusel on aga juba arvestatud, et tasu igal juhul tuleb. Liidu kinnitusel on see ka mõistetav, kuna veokid koormavad teid olulisel määral. Samas loodetakse, et selle arvelt vähenevad teised kohustused.
"See kindlasti tuleb. Läbi on vaja arutada lihtsalt see, et kui palju neid tasusid on, sest aktsiisi tuleb maksta, raskeveoki maks on, samuti eriveoste puhul tasume me eraldi veolubade pealt. Siis midagi sellest kogu tasude komplektist tuleks ära jätta," rääkis Autoettevõtete Liidu tegevdirektor Villem Tori.
Majandusministeeriumi kinnitusel võivad veofirmad arvestada, et enne 2018. aastat tasu ei kehtestata.
"Me peame nüüd selle uuringu põhjal modelleerima võimalikud mõjud veel täiendavalt ja täpsustama ära selle ulatuse, et kes siis täiendavalt maksu alla võiks minna tulevikus. Ja alles siis partnerorganisatsioonidega koostöös saame öelda, et milline see kõige mõistlikum lahendus oleks, et meie vedajate konkurentsivõime oleks tagatud," selgitas majandusministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.
Tatter lisas: "Aga praegu sellise uuringu esimeste tulemuste põhjal tundub, et selline ajapõhine teekasutustasu raskeveokitele on ilmselt Eestile mõistlikum, kuna läbisõidupõhine eeldab väga suuri esmaseid investeeringukulutusi ja väga pikka tasuvusaega."
Raskeveokite maksu osas on Tatteri selgitusel kaks alternatiivi - kas läbisõidu- või ajapõhine. "Juhin tähelepanu, et siin konsultant on toonud välja konkreetse ulatuse alates 3,5 tonnist veokitele, aga tegelikult on siin võimalus ka alates kuuest ja 12-st tonnist. Tegelikult me peame sellesse mudelisse modelleerima n-ö kõik ulatused, et millal see mõju oleks kõige väiksem meie konkurentsivõimele. Eks me peame veel täiendavaid arvutusi tegema," rääkis Tatter.
Sõiduautode aastamaks oleks analüüsitud alternatiividest kõige kiirema tasuvusajaga. Kui aastamaks oleks näiteks 177 eurot, tooks see riigikassasse 53 miljonit eurot aastas.
"Sõiduautode maksustamist me isegi ei kaalu, kuna sellist ülesannet ei ole valitsus pannud ja sellist ülesannet või eesmärki ei sisalda ka koalitsioonikokkulepe. Et see on välistatud," kinnitas Tatter.
Eestis on transpordi maksustamine kütuseaktsiisi keskne, aktsiis moodustab 99% transpordilt kogutavatest maksutuludest. Veel rakendatakse Eestis Euroopa Liidus kohustuslikku raskeveokimaksu. See kehtib vaid 3 protsendile siin registreeritud sõidukitest ja maksutulu toob vaid 0,02% SKP-st.
Toimetaja: Liis Velsker, Heikki Aasaru