Ümarlaud: välismaalaste palkamisele aitaks kaasa koolikohtade loomine ja start-up viisad
Peaminister Taavi Rõivase tänane ümarlaud start-up ettevõtjatega tõstis esile mitmed paari kuu jooksul sündinud ideed ja lahendused – koolikohtadest start-up viisadeni, mis aitaksid tuua Eestisse järjest enam nutikaid ja kõrge lisandväärtusega töötajaid.
Mullu kevadel esmakordselt kokku kutsutud ümarlaua idee on panna riik ja iduettevõtted ühes rütmis tööle ja leida kiiresti lahendusi mitmele punnseisule, mille tõttu on rahvusvaheliste investeeringute ja töötajate Eestisse toomine raskendatud.
Rõivas selgitas, et olukorras, kus Eestisse tuleb järjest enam rahvusvahelisi ettevõtteid, kasvab ka vajadus selle järele, et töötajate lastel oleks nii lasteaiakohti kui koolikohti.
Võrreldes viimase ümarlauaga, mis toimus tänavu jaanuaris, on just selles küsimuses ka selgeid edusamme tehtud.
Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar teatas kahes konkreetsest ideest. Esiteks luuakse ministeeriumi juurde juba tänavu sügisest spetsiaalne infokeskus, mis lahendab iduettevõtjate peamise mure - infopuuduse ja lastele koolikoha leidmise keset õppaastat. Loodav keskus ei vasta seejuures mitte ainult korduma kippuvatele küsimustele, kuidas ja kust leida lapsele koolikoht, vaid võtab enda peale ka selle, et korraldab Eestisse saabuva spetsialisti perekonna jaoks vajaliku protsessi ära.
Teiseks käis ministeerium välja lahenduse, mis peaks suurendama rahvusvaheliste lasteaia- ja koolikohtade arvu pealinnas. Plaan on laiendada Tallinna Euroopa Kooli ja lisada ligi 200 kooli- ja lasteaiakohale veel 400.
Tööportaali Jobbatical asutaja Karoli Hindriks ütles "Aktuaalsele kaamerale", et on koolikohtade probleemiga kokku puutunud. "Olen just ettevõtjana sellises olukorras, kus me oleme värbamas UX-disainerit Brasiiliast ja tal on neli last. Talle ei ole lihtsalt koolikohti olemas. Kui me räägime, et Eesti visioon on muutuda Euroopa Silicon Valleyks, kus kõige suurem tugevus on kompetents ja know-how, siis me peame selle probleemi lahendama," rääkis Hindriks.
Samuti olid tänasel ümarlaual luubi all lahendused probleemidele, mis on seotud välismaa residentide jaoks täna keerulise väärtpaberikontode avamise protsessiga Eestis. Selle nimel on koostöös Eesti Pangaliiduga kaalumisel kolm võimalikku lahendust, mis lihtsustaksid investoritel Eestis tegutsemist.
Selleks, et kõrge kvalifikatsiooniga välistööjõu Eestisse jõudmist lihtsustada, on ümarlauale tõstetud võtmeküsimuste seas ka nn start-up viisade teema, mille osas on jõutud konkreetsete edusammudeni. 31. märtsil kiideti valitsuse kabinetiistungil heaks välismaalaste seaduses start up´ide eriregulatsioonid. See tähendab, et lihtsustatakse start-up’idega seotud töötajatele ja ettevõtjatele viisa andmise, lühiajalise Eestis töötamise, tähtajalise elamisloa töötamiseks ja tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmise tingimusi. Kui parlament muutused heaks kiidab, hakkavad need kehtima juba selle aasta lõpus.
Lisaks arutati osalusoptsioonide maksustamise küsimust, mida idufirmad on soovinud muuta soodsamaks ja paindlikumaks. Näiteks selliselt, et ettevõtte täieliku müügi korral enne kolmeaastast optsioonide maksuvabastuse tähtaja täitumist rakendada erisoodustusmaksu proportsionaalselt.
IT-ettevõtja Sten Tamkivi ütles, et idufirmadele paremate tingimuste loomine jätaks rohkem start-up firmasid Eestisse.
"Kindlasti see võiks tähendada seda, et vähem start-up'e peab Eestist ära kolima selleks, et oma tegevusega alustada. Ja see võiks tähendada, et võib-olla vähem edukatest riikidest, näiteks Ukrainast, võiksid ettevõtted kolida siia, sest siin on lihtsam asju ajada," rääkis ta.
Tänasel ümarlaual käidi nii nende kui veel muude probleemide osas lauale hulk lahendusvariante, mille osas arutelud veel jätkuvad.
Järgmine start-up'ide ümarlaud koguneb sügisel.
Toimetaja: Merili Nael