EAS-i juht: 2012. aastal oleks pidanud vältima tulevikku suunatud otsuse tegemist
EAS-i juhatuse esimees Sille Talvet-Unt tunnistas, et kuigi 2012. aastal võis Ermamaa toetusega seotud otsus tunduda õige, siis tegelikult oleks pidanud vältima tulevikku suunatud otsuse tegemist.
EAS-i juhatus otsustas, et puudub juriidiline alus nõuda endiselt presidendilt Toomas Hendrik Ilveselt tagasi ülejäänud 90 protsenti OÜ-le Ermamaa makstud eurotoetusest. Seetõttu maksab EAS ligi 152 000-eurose toetuse Euroopa Komisjonile tagasi omavahenditest ehk Eesti maksumaksja taskust.
Sille Talvet-Unt kinnitas "Ringvaates", et seekordne otsus on korrektne. "Juba eelmisel aastal alanud menetlus, kus vaatasime üle kõik projekti menetlused ja otsused, on viinud selleni, et meie otsus täna on mitte nõuda seda lisa 152 000 eurot Ermamaa omanikult tagasi. Selle otsuse alus pole mitte see, et tegemist on presidendiga, vaid tegu on toetuse saajaga, kelle suhtes meie erinevad eelnevad otsused on viinud selleni, et meil praegu enam juriidiliselt ei ole võimalik seda temalt tagasi nõuda," rääkis Talvet-Unt.
Ta puikles esialgu saates vastamast küsimusele, kas 2012. aastal, mil EAS otsustas tagasi nõuda 10 protsenti antud toetusest, tehti vale otsus. Siiski märkis ta, et kindlasti oleks pidanud toona kaaluma erinevaid asjaolusid ja vältima tulevikku suunatud otsuseid.
"Oleme vaadanud nii 2012. kui ka 2016. aasta otsust, kui see kõik täitmisele suunati ning kindlasti oleks pidanud 2012. aastal rohkem kaaluma erinevaid asjaolusid ja vältima tulevikku suunatud otsuse tegemist. Kuna tagasinõude alus oli vale, siis oleks pidanud, jah, vältima sellise otsuse tegemist. Oleks pidanud vältima üldse sellise otsuse tegemist, mis on tulevikku suunatud. 2012. aastal tehti otsus nõuda välja 10 protsenti, kui 2016. aastal tekivad asjaolud ja Ermamaad ei võeta kasutusele turismitaluna," rääkis ta.
Talvet-Unt lisas, et tolles ajas ja tolle aja asjaolusid vaadates, võisid tunduda erinevad otsused õiged. "Samamoodi saame me tänasel päeval vaadata tagasi ja öelda, et oleks pidanud käituma teisiti. Aga siis tehtud otsus tehti nendele asjaoludele ja teadmistele tuginevalt," sõnas ta.
Tema sõnul tehti vigu protsessi erinevates osades.
"2012. aastal võeti vastu otsus, mis oli etteulatuv, tulevikku ulatuv. 2016. aastal, kui me oleks võinud põhjalikumalt analüüsida, kas antud otsus kehtetuks tunnistada ja päris uue otsuseni minna - seda võib täpselt samamoodi veaks pidada. Praegusel hetkel oleme püüdnud kõiki neid vältida ja vaadanud väga põhjalikult asja sisse, võtnud aluseks erinevad auditid, otsuse, mis on enne tehtud ja peame nentima, et abikõlbmatu on 90 protsenti sellest toetusest," selgitas ta.
Talvet-Unt kinnitas, et Ilves ei saanud erikohtlemist, kuna oli president ning samasugune otsus oleks samas olukorras tehtud ka mõne teise toetuse saaja suhtes.
Ta tõdes, et EAS-is on ka varem sarnaseid juhtumeid ette tulnud. Kogu Euroopa Liidu mõistes ei ole see tema sõnul erakorraline olukord. "Meil on selle jaoks oma reservid. /.../ Euroopa Liit aktsepteerib veamäärana 2 protsenti ja meie EAS-i puhul oli see veamäär 0,02 protsenti," ütles ta.
Talvet-Undi sõnul ei tulnud analüüsist välja, et keegi EAS-ist oleks tahtlikult valesid otsuseid teinud.
Samas tunnistas ta, et olukord on mõjutanud nii EAS-i, Ilvest kui ka kogu Eesti riiki. "Meie jaoks on oluline siiski see, et saaksime selle asja lõpetanuks lugeda, et tegime praegu korrektse otsuse ja et saaksime positiivselt edasi minna sellega, mida teeme," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael