Munade ületootmine on hinna alla surunud (1)

Merilin Pärli
2.10.2016 9:29
Rubriik: Majandus

Tänavu on munade hind poes varasemast madalam olnud, kuid viimastel kuudel on private label ehk kaupluste omatoodetena müüdavad munad iseäranis odava hinnaga. Põhjusena nähakse ületootmist eeskätt Lätis, Leedus ja Poolas, mis nüüd oma toodanguga Eesti turgu üle on ujutamas.

Eesti jaekettides varieeruvad kõige odavamate, pruunide M-suuruses 10 kaupa karpi pakitud munade hinnad vahemikus 69 senti (Coop) kuni 83 senti (Rimi). Ülejäänutes maksavad odavaimad munad 75 ja 79 senti. Enamasti on tegemist private label ehk kaupluste omamärgi toodetega, millega realiseeritakse odavaimat turul saada olevat kaupa.

Pilk munakarpidele kinnitabki, et kõik omatootemunad on välismaist päritolu, kas kas Lätist või Leedust. Kui riigi tähist karbilt mitte otsida, ei reeda karbid millegagi, et nende sisu pole kodumaine, sest sildid on ju kõik eesti keeles, kujundus samuti valdavalt eestipärane (Coopi Läti munade karbil näiteks Eesti rahvariide motiiv).

Eestis on munatootjaid vähe. Turgu valitseb üks suurtootja, Dava Foods, kaubamärgiga EGGO (endine Tallegg, mille esmalt ostsid ära soomlased ja siis taanlased, nii et Eesti on vaid üks pisike üksus nende suures põhjamaises tootmisketis). Teised läbi ja lõhki kohalikud tootjad on juba märksa pisemad, kes püüavad lihtsalt turul ellu jääda.

Nišikaup, nagu õnnelike õrrekanade munad, on niikuinii kallim ja nende tarbijad eelistavad nende toodangut maailmavaatelistel, mitte hinnakaalutlustel. Seetõttu ei saa sellise toodangu turuosa ka suureks paisuda.

Odava hinnaga private label mune nagu ka piima võib pidada nö kliendi ligimeelitamise kaubaks, mille abil saab ta panna just seda kaupluseketti eelistama, et siis ka muu kaup talle maha müüa. Kui aga piima kokkuostuhinnad hakkasid sügisest tõusma, siis munade hind on pigem veelgi langenud.

Läti-Leedu odav toodang Eestis

Laias laastus on odavate munade müügihinnal sama põhjus mis piimalgi: ületootmine. Kuid ületootmine ei toimu mitte Eesti, vaid meie lõunanaabrite turgudel.

OÜ Linnu Talu juhatuse liige Jarno Hermet selgitabki, et põhjuseid tuleb otsida mitme aasta tagant, mil Poola USA turu nõudlusel järsult tootmist suurendas, mis eeldas ka investeeringuid.

"USA-s tekkis kanamunade puudujääk 2015. aasta esimese poole ulatusliku linnugripipuhangu tõttu. Euroopa tootjad täitsid osalt selle augu ja lootsid sinna järjest rohkem müüa, kuid ameeriklased suutsid oma tootmise taastada ja seega tekkis omakorda Euroopas ülejääk. Poola munade ülejääk on suundunud vaikselt põhja poole Leetu, Lätti, ja seega on see meie regiooni hindu tugevalt mõjutanud," kommenteeris Hermet ERR.ee-le. "Eelneval põhjusel ongi munad liiga odavad. Konkurents on väga tihe ning Euroopas toodetakse praegu tarbimisest rohkem."

Hermet on kindel, et osa mune müüakse kindlasti alla omahinna. "Vähemasti neid, mis on poodides kõige soodsamad ning sealhulgas ka private label’it," ütles Hermet. 

Munad on piimaga ühes kategoorias ehk esmatarbekaup, seega tarbija jaoks asendamatu, selgitab Hermet. Seetõttu kasutatakse seda sageli ka sissetõmbamistootena.

Turuliidri, EGGO kaubamärgi esindaja Dava Foods Estonia müügijuht Kalle Ribelus private label'is süüd ei näe. Tema hinnangul peitub ületootmise põhjus 2012. aastast pärinevas eurodirektiivis, millega anti korraldus puuris peetavate kanade puuride suurendamiseks, kuid see ei toonud kaasa kanade vähenemist, sest viljahinnad ehk sööt olid soodsad ning siis tuli juba USA linnugripipuhang, mille tulemusel hävitati kümneid miljoneid kanu.

"2015. aasta juunis-juulis avasid USA ja Kanada turu impordile EL-ist, mis omakorda tekitas tootmismahtude suurenemise EL-is tervikuna. Tänavu jaanuaris aga said USA ja Kanada tootmise taastatud ja johtuvalt sellest oli ja on EL-is suur ületootmine," võtab Ribelus olukorra kokku.

Ta juhib tähelepanu ka munade päritolule, mida enamik eestlasi igapäevaselt omale korvi laob. "Kui olete tutvunud pakutavate toodetega munaletil, võite näha, et valdav osa pakutavast munast on paraku importmuna. Kodumaistel tootjatel on kahtlemata odavate importmunadega keeruline konkureerida, kuid põllumajandussektoris ongi sageli keeruline," nendib ta.

Ka Linnu Talu juht Hermet tunnistab, et odavad importmunad on probleem. "See olukord on kujunemas probleemiks või õigemini juba on. Üldiselt on munatootjad küllalt hästi hakkama saanud ning ei ole avalikult virisenud. On suutnud nina vee peal hoida. Hetkel on küll hinnad viimase viie aasta madalamas seisus. Kuidas edasi läheb, ei tea," on Hermet mures.

Private label'it toodavad Läti ja Leedu kanad

Kõige odavamad omamärgimunad on müügil Coopis. Säästu kanamunad on Läti päritolu ja maksavad 69 senti karbist. Veel mõni aeg tagasi maksid need 78 senti.

"Sarnaselt kõigile kaupadele sõltub ka munade turuhind pakkumisest ja nõudlusest. Peamiselt Poola ning Läti turult pärit pakkumised on kahtlemata avaldanud mõju ka siinsetele hindadele ning vähesel määral mängib munade puhul rolli isegi hooajalisus, kuid seda siiski vähesel määral," selgitab Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Lisaks Läti munadele saab Coopist osta ka Eesti päritolu omamärgimune. "Coop on üks vähestest kaubanduskettidest, kes müüb omamärgitootena kodumaised kanamune Eesti väiketootjatelt ning nende hind on ka mõnevõrra kõrgem imporditud kanamunadega võrreldes. Koostöös Eesti tootjatega ei ole me saanud indikatsiooni, et tegemist oleks tootja jaoks oma hinnast madalama hinnaga," ütles Miido.

Rimi omamärgi munad on Leedu päritolu. Odavaimad M-suuruses kanamunad maksavad Rimides 83 senti ja samadele omanikele kuuluvates Säästumarketites 79 senti kümmekarbist.

"Kahtlemata on kanamunade hind midagi, mida kõik jaekaupmehed igapäevaselt jälgivad. Samas ei saa olukorda küll piimahinna allasurumisega võrrelda," kinnitab Rimi ja Säästumarketi pressiesindaja Katrin Bats. "Kanamunade hind on muutumatuna püsinud nüüdseks juba päris mitu kuud. Pigem tahaks märkida, et munade hind võib lähitulevikus tõusta, sest sisseostuhindades me seda tendentsi juba näeme," ütleb ta.

Selveri odavaimad, omamärgitootena müüdavad munad maksavad 75 senti ning on samuti pärit Leedust. Hinnalt järgmised on Eesti suurtootja EGGO munad, kelle samaväärne karbitäis mune maksab 1,29 eurot ehk 72 protsenti enam. Hind pole aga langenud üksnes private label toodetel, vaid kõigil munadel, nagu teisteski kauplusekettides.

"Munade hind on viimasel aastal tõesti pisut langenud. Nagu muude toodetegi puhul, korrigeerib hinda turg – suurema tootmise puhul pakutakse soodsamat hinda ja kauplus kujundab oma hinna lähtuvalt pakkumistest. Selver ei müü mune alla omahinna ja tegemist ei ole ka sellise tootega, mille hinna langedes massid liikuma panna," ütleb Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik.

Prisma on erand: neil omamärgimune polegi ning odavaimad munad on Eestis toodetud - Kodukoha munad maksavad 79 senti karbist.

”Selline hind on püsinud praeguseks mitmeid kuid," kinnitab AS Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Teemu Kilpiä.

Maxima omamärgi munad nimega Muhe Muna maksavad 79 senti, need on pärit Leedust. Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets möönab, et munade hind on langenud, mille on kaasa toonud lähiriikide ületootmine.

"See annab kauplejale võimaluse tarbijatele soodsamat hinda pakkuda. Kuid tootjate tulevikuhinnangutele tuginedes võime üldises plaanis pigem eeldada hindade mõningast kasvu," kommenteeris Ljubobratets. Ta kinnitas, et vähemalt pooled kõigis Maximas müüdavatest munadest on toodetud Eestis, ülejäänud Lätis-Leedus.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus