Keskpank: tööturg on Eesti majanduse suurim kitsaskoht (1)

Keevitaja (Foto: Postimees/Scanpix)
8.06.2016 12:13
Rubriik: Majandus

Keskpanga hinnangul on tööturg praegu Eesti majanduse suurim kitsaskoht, sest tööpuudus on langenud väga madalale ning palk kasvab kiiremini kui oleks riigile jõukohane.

Tööpuudus on Eestis langenud alla 6% taseme. Keskpank märkis täna värsket majandusprognoosi tutvustades, et töövõimereformi tõttu tööpuuduse numbrid ilmselt küll kasvavad, kuid see ei lahenda tööjõupuuduse probleemi.

Töökäte nappus on toonud kaasa olukorra, kus juba aastaid kasvab keskmine palk kiiresti, kuigi majanduskasvu- ja ekspordinumbrid on nõrgad.

Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul on ettevõtted otsustanud töötajaid hoida väikesele nõudlusele vaatamata. Ta tõi välja, et ettevõtete rahapuhvrid on head ja laenukoormus väike, mistõttu on nad saanud seni palgasurvega kaasa minna.

Eesti Panga hinnangul on jõukohane palgakasvu tempo umbes 5% aastas, kuid viimastel aastatel on palgad kerkinud sellest kiiremini. Esimeses kvartalis kasvas keskmine palk koguni 8% 1148 euroni.

Tööjõupuudus on suur side- ja finantsteenuste vallas, kuid kui need välja arvata, napib töökäsi eeskätt nendes sektorites, kus palgad on madalamad.

Eesti Panga president Ardo Hansson ütles, et see on iseenesest pigem hea, sest investeeringud peaksidki liikuma sinna, kus kasum ja tootlikkus on suuremad.

Tööjõumahukad ettevõtted, kes on hädas palgasurvega ning ei suuda tootlikkust suurendada, võivad olla varem või hiljem sunnitud tegevuse lõpetama. "Inimesed liiguvad tootlikumatesse valdkondadesse. Ideaalis toimub see sujuvalt. Probleem on see, kui see peaks teatud ajal toimuma liiga kiiresti."

Toimetas
Oliver Kahu

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus