Audit: Eesti Energia kaalus Utah' ja Jordaania riske piisavalt
Riigikontrolli audit Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide kohta näitas, et enne investeerimisotsuste vastuvõtmist olid peamised riskid välja selgitatud.
Riigikontroll analüüsis Eesti Energia Jordaania ja Ameerika Ühendriikide Utah’ põlevkiviprojektide elluviimist ning leidis, et nii Eesti Energia nõukogu kui ka majandusminister on kiitnud need investeerimisotsused heaks.
Enne investeerimisotsuste vastuvõtmist olid kõikide projektide olulised riskid välja selgitatud. Audit kinnitas, et nii Eesti Energia nõukogu, juhatus kui ka minister olid teadlikud, et Utah’ õliprojekti puhul on tegemist riskantse investeeringuga, kuid poliitiline toetus Eestis, aga ka Ameerika Ühendriikides andis usu projektiga edasi minna.
Utah’ põlevkivimaardla ost toimus kiirustades, sest sellest maast ja maavarast oli huvitatud ka teine investor.
Põlevkiviõli tootmise ja töötlemise projektide esialgseid plaane pole seni ellu viidud, sest põlevkiviõli hind, mis sõltub naftahinnast, on langenud ning Jordaania ja Utah’ põlevkivi töötlemine on osutunud plaanitust keerukamaks ja kallimaks.
Auditis analüüsitud projektidest on kõige kaugemale jõudnud Jordaaniasse elektrijaama rajamise projekt, mis on jõudnud ehituseelsesse etappi.
Selles projektis on Eesti Energia vähendanud osalust 65%-ni ning toimuvad läbirääkimised selle üle, et vähendada osalust 10%-ni.
Kuigi aastatel 2016–2019 on Eesti Energial plaanis Jordaania elektrijaama ehitusse investeerida mitukümmend miljonit eurot, katab osaluse müük Eesti Energia hinnangul enamiku investeeringust ning tagab projekti soovitud kapitalitootluse.
Riigikontrolli hinnangul polnud Jordaania ja Utah’ projektide arendamisel piisavat selgust, kas Eesti Energial on ambitsioonikate välisprojektide elluviimiseks piisavalt ressursse ja võimalusi, et samal ajal ka Eestis vajalikke investeeringuid teha.
Utah’ õliprojekti üle otsustamise ajal ehk 2010. aastal oli Eesti Energia välisinvesteeringute eelarve väiksem, kui oli plaanis kokku investeerida Jordaania ja Utah’ projektidesse.
Lisaks planeeris Eesti Energia välisprojektidega samal ajal mahukaid investeeringuid ka Eestis Auvere elektrijaama, Enefit 280 õlitehasesse, jaotusvõrku ja väävlipuhastusseadmetesse.
Eesti Energia praeguse juhatuse esimees on auditi käigus riigikontrollile kinnitanud, et välisprojektide arendamine ei ole põhjustanud riigisiseste strateegilise tähtsusega investeeringute elluviimist või edasilükkamist.
Riigikontroll soovitas auditis rahandusministril tagada, et kõikides riigi äriühingutes lähtutaks suurte investeeringute otsustamisel ja elluviimisel ühtsetest põhimõtetest, mis võimaldaks suuri projekte arendada võimalikult väikeste riskide ja kuludega ning neid ellu viia etapiviisiliselt.
Riigikontrolör Alar Karis ütles auditi tulemusi kommenteerides: „Iga äriühingu, ka riigile kuuluva, olemuslik eesmärk on teenida kasumit. Eesti turg on paraku väga väike, ning kui koduriigis on tulu kasvatamise võimalused ammendumas, on mõistetav, et äriühingu juhatus ja nõukogu otsivad tulu teenimise võimalusi ka piiri tagant."
"Arusaadav on ka see, et Eestist väljapoole investeerimine on seotud suuremate riskidega, tundmatute oludega ning võimalus ebaõnnestuda on suurem. Ebaõnnestumise võimalust ei saa välistada, kuid seda on võimalik vähendada, kui projektide elluviimise otsused igakülgselt läbi kaalutakse, kõik riskid enne otsuste tegemist välja selgitatakse ja võimaluse korral maandatakse," lisas Karis.
Karise arvates on praegu veel vara öelda, kas Eesti Energia Jordaania ja Utah’ projektide näol on tegemist olnud õnnestumise või ebaõnnestumisega, sest projektide plaane pole veel realiseeritud.
Projektide praegust seisu on suuresti mõjutanud Eesti Energiast sõltumatu välistegur – naftahinna langus, samuti on keerukamaks osutunud põlevkivi töötlemine.
"Küll aga on selge, et välisprojektide arendamine on olnud õpiprotsess, mille käigus on omandatud väärtuslikke kogemusi. Seda infot arvestades tuleks kokku leppida, kas ja millistel tingimustel võiksid riigile kuuluvad äriühingud ette võtta teatud riskidega seotud
projekte välismaal," lausus Karis.
Toimetaja: Priit Luts