Tallinna börs kasvas III kvartalis vähe ning sedagi ühe ettevõtte toel

(Foto: Postimees/Scanpix)
Oliver Kahu
15.10.2016 11:30
Rubriik: Majandus

Tallinna börsi indeks OMXT kasvas kolmandas kvartalis vaid poolteist protsenti ning lõviosa kasvust andis seejuures Tallinna Kaubamaja kontsern.

Kui esimeses kvartalis kerkis Tallinna börs jõudsalt - ligi kaheksa protsenti -, siis teises ja kolmandas kvartalis on kasv olnud aeglasem.

SEB Balti kapitaliturgude analüütik Eduardas Petrulis ütles ERR-ile, et keeruline nimetada üht konkreetset faktorit selle taga.

"Üldine optimism finantsturgudel on hiljuti vähenenud mitte ainult Eestis, vaid sisuliselt globaalselt, kuna keskpangad on näidanud märke skeptilisusest äärmiselt lõdva rahapoliitika suhtes," ütles ta.

"Nüüd näib juba üsna tõenäoline, et USA Föderaalreserv tõstab intresse oma detsembrikuisel kohtumisel ning Euroopa Keskpank ei otsustanud oma septembrikuisel koosolekul pikendada kvantitatiivse lõdvendamise programmi," selgitas Petrulis. "Ilmselgelt avaldab see allapoole survet aktsiahindadele."

Euroopa Keskpanga programm peaks lõppema järgmise aasta märtsis, kuid võib siiski saada pikendatud mõnel tulevasel EKP kohtumisel. Ilmselgelt avaldab see allapoole survet aktsiahindadele.

Tallinna Kaubamaja vedas börsi

Kolmanda kvartalis andis ligi 70% Tallinna börsi tõusust kaubanduskontsern Tallinna Kaubamaja. Samuti vedasid börsi ehitusfirma Merko ja rõivatööstus Silvano.

Kui OMXT tõusis kolmandas kvartalis 985,61 punktilt 1 001,34 punktini ehk kokkuvõttes 15,73 punkti võrra, siis sellest koguni 11,06 punkti moodustas Tallinna Kaubamaja liikumine. "See tähendab, et väga suur osa kogu indeksi liikumisest tuleneb üksikutest aktsiatest," kommenteeris Petrulis.

Tallinna Kaubamaja majandustulemused on tänavu olnud head. Kontsern avaldas eile, et kolmanda kvartali käive oli aastatagusega võrreldes 6% suurem, kuid kolme kvartali kokkuvõttes on müügitulu kasvanud 8,2%.

Kolmanda kvartali puhaskasum oli 9,4 miljonit eurot, mis on mullusest peaaegu 41% enam. Kolme kvartali kasum on aga kerkinud ligi 56% 17,8 miljoni euroni.

Kaubamaja kontserni kuuluvad muu hulgas Selveri kauplustekett, kaubamajad, automüüjad Kia Auto ja Viking Motors jpt ettevõtted.

"Kiireima kasvu on teinud autoärid ning lisaks Eestile on müügiedu jõudnud ka Läti ja Leedu müügisalongidesse," kommenteeris Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp kolmanda kvartali tulemusi. "Rõõm on tõdeda, et ülitihedas konkurentsis on kasvanud Selveri ja Kaubamaja müügitulu."

Langejatest mõjutasid börsiindeksit peamiselt kinnisvaraarendaja Pro Kapital Grupp, kasiinooperaator Olympic EG ja laevafirma Tallink.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus