Simson: riigieelarve on nagu sibul, ainult eemalt vaadates kullakarvaline
Riigikogu Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson on valitsuse järgmise aasta eelarve suhtes kriitiline, leides, et majanduse elavdamise asemel loobitakse sellega hoopis majandusarengule kaikaid kodarasse.
Kadri Simson leiab, et peaministri ja rahandusministri fantastiliseks kiidetud eelarve seda siiski pole. "Paraku on aastad näidanud, et riigieelarve on nagu sibul – pealt valitsuse jutu järgi kullakarvaline, aga kui dokument ise lõpuks riigikokku jõuab, siis on seest siiruviiruline."
Enim teeb opositsioonifraktsiooni juhile muret kütuseaktsiisi tõstmine. "Juba praegu on diiselkütuse aktsiis Eestis 31,4% kõrgem kui Lätis. Täna on teadmine, et erinevalt Eestist ei tõsta Läti järgmise aasta alguses aktsiisimäära. Seega on aktsiisimäära vahe siis juba üle 44%. Peaministri sõnul on eelarve eesmärk anda tõuge majandusele, kuid ma ei usu, et aktsiisimäära täiendav tõstmine kütusele annaks positiivse tõuke majandusele ja meie ettevõtete konkurentsivõimele, pigem vastupidi. Transpordiettevõtted suunavad oma raskeveokid tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola ning maksutulud jäävad hoopis laekumata," kommenteeris Simson ERR-i uudisteportaalile.
Ta on kriitiline, et valitsus aktsiisi tõstmise esiletoomise asemel tutvustab eelarvet sotsiaalmaksumäära vähendamisena, ehkki seda pole isegi maksumaksjate liit heaks kiitnud. "Maksumaksjate liit on seisukohal, et sotsiaalmaksu vähendamine sellises ulatuses ei anna tööandjatele piisavalt suurt efekti, et luua uusi töökohti või viia majanduses läbi struktuurseid reforme. Samuti on liit ühel meelel nende ettevõtjatega, kes leiavad, et neil on piinlik saada maksuvähendust, mille korvamiseks kaasneb kütuseaktsiisi tõus ja majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine. Need tõusud kahjustavad Eesti majandust ja halvendavad paljude inimeste toimetulekut," on Simson veendunud.
Samamoodi hirmutas Simsonit Taavi Rõivase lause, mis lubab tõmmata järgmisel aastal kogu valitsussektori trimmi. "Kui me vaatame, kui õhukeseks on riik juba lihvitud ning kuidas juba praegu põhineb siseturvalisus meil suuresti vabatahtlikkusel ning missioonitundel, siis täiendav kokkuhoidmine tundub vastutustundetu."
Tsahkna: see on perekeskne eelarve
IRL-i esimees, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on eelarvega rahul ning leiab, et IRL-i olulisemad valimislubadused on seal sees, mis puudutab julgust saada perre kolmas laps või toetada madalapalgalisi inimesi neile tulumaksu tagastades.
"Julgustame inimesei ellu viima oma unistusi, saama rohkem lapsi perre. Just majanduslikud põhjused on need, miks ei sünni peredesse kolmandaid lapsi," põhjendas Tsahkna. Lisaks peab Tsahkna oluliseks tagada järgmisel aastal õpetajate jõuline palgatõus, mis peaks ulatuma 120 protsendini riigi keskmisest palgast.
Murelikuks teeb aga ka teda aktsisiitõusu küsimus. "Jälgime seda, mis toimub aktsiisi laekumisega, kuidas see majandust toetab. Praegu aktsiisi laekub ja mõjud majandusele negatiivsed ei ole, aga tuleb pidevalt monitoorida."
Samuti tuleb Tsahkna sõnul hoida silma peal majanduskasvul. "See esimese poolaasta 0,6 protsenti ei ole selgelt rahuldav. Meil on väga tõsised probleemid, mis tulevad demograafiast. Meie ettevõtete tootlikkuse tõus pole piisav, et konkurentsivõimet parandada. Vajalik on majanduse käimatõmbamine ja konkurentsivõime käimatõmbamine, riiklikku ülereguleerimist tuleb vähendada," loetles IRL-i esimees.
Tsahkna rõhutas, et probleemidele lahendamisel peab vaatama koalitsioonileppest kaugemale.