Käsitööõlled kodumaiseks: Eesti odralinnastajatelt tulemas esimesed pääsukesed

Ivo Orasmäe OÜ-st Talulinnas oma odralinnase proovipartiiga. (Foto: Ivo Orasmäe)
Merilin Pärli
19.08.2016 7:06
Rubriik: Majandus

Kõik Eesti käsitööõlled, suurtootmisest rääkimata, on siiani valminud välismaistest linnastest, kuna Eestis puudus tootmine. Praegu on aga vähemalt kolm tootjat üheaegselt katsetamas oma esimest proovipartiid, misjärel plaanivad nad hakata varustama väikepruulikodasid kodumaise õllelinnasega.

Viimastel aastatel on käsitööõlle tootmine kasvanud Eestis nagu pärmi peal, kuid odralinnas selleks on sisse ostetud välismaalt. Põhjus selleks on lihtne: Eestis ei leidunud seni ühtki õlleodra linnastajat, ehkki õlleks sobivat otra kasvatatakse küll. Paraku on kogu Eestis kasvatatud õllevili siiani Eestist välja müüdud - Soome ja Leedu linnastamistehastele.

Nüüd aga on korraga vähemalt kolm tootjat jõudnud plaanini hakata ise õlleotra linnastama. Neist üks on alles tegevust alustav OÜ Talulinnas, teine end juba leivavilja linnastamisega sisse töötanud OÜ Estonian Malt, kolmas samuti leivavilja linnastav OÜ Malt. Kõik kolm on neil nädalatel katsetamas oma esimest proovipartiid, mis õnnestumise korral viib ilmselt käte löömiseni käsitööõllemeistritega, kes ootavad juba pikisilmi kodumaist toorainet.

Seni on Eesti väikeõlletootjad ostnud oma linnase peamiselt Saksamaalt, Belgiast, Inglismaalt ja Soomest.

Väikepruulikoda Õllenaut on olude sunnil oma odralinnase seni välismaalt, valdavalt Belgiast ja Saksamaalt sisse ostnud, kuid nad kasutavad paljudes oma toodetes ka tavalist rukkilinnast, mida Eestis leiva jaoks toodetakse. See on kodumaist päritolu. Nüüd loodavad nad, et mõnel katsetajast õnnestub ka korralikku odralinnast Eestis tootma asuda.

"Ühel päeval saime korraga kolmelt tootjalt pakkumise katsetada," rõõmustab ettevõtte osanik ja pruulmeister Ilmar Räni valdkondlike arengute üle.

Räni kinnitab, et õlleturism on samasugune tööstusharu nagu veiniturism, mis üha kasvab. "See on see eripära, mida otsitakse. Sellepärast tasub eelistada ka kohalikku toorainet, sest see eristub muust," põhjendas ta.

Räni loodab, et ka viljakasvatajad asuvad üha enam oma toodangule kodumaal turgu otsima, mitte ei müü välismaale maha nagu omal ajal puitu. Kohapealne väärindamine on see, mis loob lisandväärtust ja aitab tootmisele Eestis jalgu alla saada.

Kuna suurtootjad niikuinii ostavad kogu oma tooraine välismaalt sisse, oleks Räni hinnangul just väiketootjatel eelis eristuda kohaliku tooraine abil.

Väiketootja alustab EAS-i toel

Lehe pruulikoda, mis senini on oma linnased Belgiast toonud, on teinud kokkuleppe Talulinnasega nende proovipartii katsetamiseks.

"Proovipruulid on veel tegemata nende linnastest, aga varsti-varsti teeme," kinnitas Lehe pruulikoja juht ja omanik Gristel Tali.

Talulinnase juht Ivo Orasmäe alustab õllelinnase tootmisega Tahkuranna vallas Uulus. EAS-ist saadud 15 000-eurose stardikapitali toel on ta rajamas tootmisruumi, milles saab esimese proovipartii teha septembri teises pooles. Esialgsed kokkulepped proovipartii katsetamiseks on tal tehtud lisaks Lehe pruulikojale ka Põhjala ja Õllenaudiga, kes kõik huvituvad kodumaisest linnasest. Kui proovipartii õnnestub, lähebki tootmine lahti.

"Väiksemahulised katsed on juba tehtud ja need õnnestusid. Õlu tuli väga hea," rõõmustab Orasmäe.

"Olen ise õlut teinud kodus oma tarbeks juba mõned aastad. Kõigpealt oli mõte õllevabrik teha, aga siis hakkasin uurima ja selgus, et Eestis selleks toorainet ei pakuta, nii valisin hoopis selle suuna," selgitab ta, kuidas tekkis mõte õllelinnast tootma hakata.

Õllelinnast toodeti Eestis viimati 90ndate alguses, kuid siis avanesid turud ning sisse hakati tooma importlinnast, mille kvaliteet oli kohalikust parem. Nüüdseks aga on ka õlleoder Eestis kvaliteetsem kui toona, mistõttu võiks selle linnastamine jälle mõttekas olla.

Talulinnase tootmine on väikesemahuline ja põhineb käsitööl. Orasmäe hakkab linnaseid tootma traditsioonilisel viisil ning tootmisvõimekus jääb suurusjärku 15 tonni kuus. Sellest piisaks mitme käsitööõlletootja vajaduste katmiseks.

Väiketootja usub, et tema linnas tuleb välismaisega võrreldavas hinnaklassis, ehkki pisut kallim. "Väiksema mahuga tootmine viib hinna üles, aga jääb siiski samasse suurusjärku."

Võru suurtootja laiendab tootmist PRIA toel

Ideed hõljuvad ilmselt õhus, sest samal ajal, kui Orasmäe valmistab ette tootmist Uulus, teevad ettevalmistusi esimesteks katsetusteks ka mehed Võrus - Estonian Malt OÜ, mis seni on tootnud valdavalt rukkilinnast leiva jaoks, jõudis koostöös väikeõlletootja Tankeriga plaanini katsetada ka õllelinnase tootmist. Nimelt on Estonian Malt rajamas PRIA toel Eestisse uut kaasaegset linnastamistehast, mistõttu neil on olemas uued korralikud seadmed, mis loodatakse aastavahetuse paiku käiku anda. Ainuüksi toetuse maht on pool miljonit eurot, investeering ise on aga tunduvalt mahukam.

"Suurtootjatele on meil arvatavasti raske pakkuda konkurentsi, aga väiketootjatele tahame hakata tegema spetsiaalseid kvaliteetseid linnaseid. Väga suures mastaabis pole seda mõtet teha, sest õlletootjad nii palju ei vaja, aga 100-200 tonni kuus suudaksime vabalt anda," kommenteeris OÜ Estonian Malt juhatuse liige Ursel Kaarna.

Mõte õllelinnast tegema hakata tuli sellest, et mitmed väikepruulikojad hakkasid huvi ilmutama ning neil jäi tootmisvõimsust üle. Nüüdseks on esimene proovipartii mitmele pruulikojale välja saadetud ja oodatakse tagasisidet. Valmisolek tootmiseks on kohe, kui saadakse signaal, et toodang on sobiv.

Pruulikoda Tanker, mis on oma linnaseid seni Belgiast ja Soomest ostnud, oleks huvitatud Eesti toorainest, kui ainult kvaliteet kannataks.

"Võimekus Eesti pruulikodade tooraine Eestist saada oleks tehniliselt olemas, aga puudub traditsioon ja teadmised pruulikodade vajadustest," tõdes Tankeri omanik Jaanis Tammela. "Euroopa linnasetootjatel on kõigil oma pruulikoda, kus nad enda tooteid aretavad, ja laborid, millega kvaliteeti tagavad."

Näinud Estonian Malti uusi tootmisseadmeid, tekkis Tammelal mõte katsetada nendega koostöös ka õlleodra linnastamist.

"Võimalusel eelistaksime loomulikult eestimaist, aga kindlasti ei tahaks riskida oma toote kvaliteediga. Püüame esimese katsetuse järgmisel nädalal ära teha, aga tootearenduses on neil veel tükk maad minna. Lisaks põhilinnastele, mida on neli-viis, kasutame umbes 10-15 sorti erilinnaseid ja nende tootmisega üleöö hakkama ei saa," tõdes Tammela.

Tammela möönab, et Eesti toodangu tonnihind kujuneb küll oluliselt kallimaks kui näiteks nende Belgiast soetataval linnasel, kuid transpordikulu jääb ära ning kodumaisusel on nende jaoks omaette väärtus.

Ka Kochi pruulikoda ootab Estonian Malti katsetuste tulemusi, kuid jääb esialgu äraootavale seisukohale. "Eestis pole viimase paari-kolmekümne aasta jooksul õllelinnaseid tehtud, sel põhjusel oleme olnud sunnitud ostma oma tooraine Soomest, mis on oma omadustelt Eesti toorainele kõige lähedasem. Kohe ei saaks me aga sellist suurt vahetust teha, sest enne tuleb veenduda, et Eestis toodetu on samaväärse kvaliteediga, kui see, mida hetkel Soomest impordime," selgitas Kochi pruulikoja õllemeister Enn Kärblane. "Õigeteks õllelinnasteks on otra väga keeruline kasvatada - seetõttu tulebki ettevaatlik olla. Aga kui Eesti katsepartiid osutuvad kvaliteedilt samaväärseks, siis oleksime vahetust kindlasti nõus kaaluma."

Sangastes alustatakse ilma toetuseta

Sangaste vallas Tiidu külas asuv OÜ Malt, mis seni on tegelnud rukkilinnaste tootmisega, teeb samuti esimesi katsetusi odralinnasega. Nad on andnud üle esimese partii ühele käsitööõlle tootjale ja ootavad nüüd tagasisidet. Oma võimekuseks odralinnaste tootmisel hindab ettevõte kasvõi kuni sada tonni kuus ning tootmisega saaks alustada kohe, kui on saadud tagasiside, et toodang sobib.

Õllelinnase tootmine on suuresti käsitöö ning vajab pikalt timmimist, enne kui jõutakse soovitud tulemuseni.

"Linnase kasvatamine on nagu lapse kasvatamine, kogu aeg peab silma peal hoidma," tõdes OÜ Malt esindaja.

OÜ Malt lisainveesteeringuid ei vajanud, neil on linnase tootmiseks vajalikud seadmed juba varasemast olemas.

Sobivat õllevilja ja innukaid kasutajaid jagub Eestis kindlasti kõigile linnasetootjatele, sest pruulikodasid kerkib endiselt pigem juurde. Kodumaisus on käsitööõlle tarbija jaoks kindlasti argument, usuvad tootjad, ning loodavad, et tarbijad hääletavad jalgadega.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel (1)

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus