Kaugkütteseadust muudetakse, et soodustada investeeringuid madalama soojahinna nimel
Majandusministeeriumis on jõutud järeldusele, et kehtiv kaugkütteseadus on üldsõnaline ning ei anna soojusettevõtjale piisavalt kindlust tehtud investeeringu tulukuse osas, mis omakorda ei taga tarbijale parima võimaliku kaugküttehinna saavutamist.
Eestis hinnanguliselt 230 kaugküttepiirkonnas kaugkütte käibemaksuta hinnad vahemikus 33,54 eurot megavatt-tund (Narva) kuni 88,57 eurot megavatt-tund (Rummu).
Kuigi kogu Eesti lõikes on kaugkütte kaalutud keskmine megavatt-tunni hind 53,83 eurot, on väiksemates ja sotsiaalselt vähemkindlustatud piirkondades kaugkütte hind reeglina oluliselt kallim – keskmiselt 66 eurot, ulatudes kohati kuni 90 euroni megavatt-tunni eest.
Majandusministeeriumi hinnangul on mõistlik kaugkütte hind kuni 75 eurot megavatt-tund, seda ületades on üldjuhul majanduslikult mõistlikum rakendada alternatiivseid lokaalkütteallikaid (maasoojuspump, pelletiküte).
Konkurentsiameti hinnangul katab kaugküte 70% Eesti soojusvajadusest. Samas puudub kohalikel omavalitsustel reeglina korralik soojusmajanduse arengukava, millest oleks võimalik kaugküttepiirkonna perspektiivsuse ja jätkusuutlikkuse osas järeldusi teha.
Kohalikud omavalitsused on hinnanud amortiseerunud kaugküttesektori investeerimisvajaduseks kokku aga hinnanguliselt 800 miljonit eurot.
Eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et tänases olukorras on kütteperioodi kulutused leibkonna kohta mõneski piirkonnas põhjendamatult kõrged.
Näiteks Märjamaa alevikus kulub keskmise kolmetoalise korteri küttekulude katmiseks kõige külmemal ajal kuni 165 eurot kuus. Näiteks Tarbjal isegi kuni 200 eurot kuus.
Soojusettevõtjad on ministeeriumile selgitanud, et kehtiva regulatsiooni raames puudub sisuline motivatsioon soojusenergia tootmist ja edastamist efektiivsena hoida, sest kogu selle tegevusega saavutatud tulu kuulub regulatsiooni kohaselt tarbijale – ettevõtja küll tegutseb efektiivsuse nimel, kuid kogu saavutatud efektiivsus kajastub lõpphinnas ega lisa ettevõtjale täiendavat motivatsiooni näiteks suurema tulukuse saamisel.
Uue seaduseelnõuga nähakse ette regulatsioon, mille kohaselt suureneb soojusettevõtja lubatud tulukus investeeringutelt, kui investeering vähendab soojuse müügihinda.
Eelnõu kohaselt muutuvad kaugkütte piirhinna kooskõlastamise reeglid. Täna peavad kõik soojusettevõtjad kooskõlastama kaugkütte piirhinnad konkurentsiametiga.
Eelnõu kohaselt hakkab majandusminister kehtestama kaugküttepiirkonna referentshinda, mis määrab kuluefektiivse võrgupiirkonna soojusenergia hinna.
Kui soojusettevõtja kooskõlastatud hinnavalem ja selle alusel kooskõlastatud soojusenergia piirhind on kaotanud kehtivuse, siis kohustatakse soojusettevõtjat müüma soojusenergiat mitte kallimalt kui referentshind.
Edaspidi lubatakse ettevõtjal soojusenergiat müüa kooskõlastamata hinnaga juhul, kui soojusenergia hind on alla ministri kehtestatud referentshinna.
Kohalike omavalitsuste volikogudel on soovitatav vastu võtta oma territooriumi soojusmajanduse arengukava. Eelnõu kohaselt muutub nimetatud arengukava koostamine kohustuslikuks alla 50 000 MWh tootmismahuga võrgupiirkonna kohta.
Volikogud peavad hiljemalt 2017. aasta lõpuks soojusmajanduse arengukava võtma vastu. Arengukava koostamise toetamiseks on loodud ka eraldi toetusmeede.
Toimetaja: Priit Luts