Krediidiinfo: maksuvõlad jätkavad kasvamist

(Foto: Scanpix)
30.08.2016 16:44
Rubriik: Majandus

Eesti ettevõtete värskest maksekäitumise statistikast selgub, et selle aasta esimesel poolel kasvasid riigile võlgu olevad summad 48,6%. Kasv toimub juba kolmandat aasta järjest ja ühtlaselt pea kõikides tegevusalades ning on üksiti viimaste aastate kõrgeim.

Aktiivselt tegutsevate ettevõtete maksuvõlgade summad moodustasid Krediidiinfo andmetel kokku ligi 34,6 miljonit eurot.

Sektoritest pea kolmekordistas maksuvõlga mäe- ja töötlev tööstus. Maksuvõlg vähenes vaid finants- ja kindlustus- ning hulgi- ja jaekaubandussektoris. Maksuvõla mediaansumma oli 2 499 eurot, mis on viimase kolme aasta kõrgeim.

Maksuvõlgadega ettevõtete osakaal püsib aastaga võrreldes samal tasemel, kokku jäi riigile võlgu 5,4% ehk 4000 aktiivselt tegutsevat Eesti ettevõtet. Suurima maksuvõlglaste osakaaluga paistavad silma majutus- ja toitlustussektor (10,5%), ehitus (10%) ning mäe- ja töötlev tööstus (9,1%).

„Kui erandid kõrvale jätta, on enamiku ettevõtete tänaste probleemide põhjustajaks nii maailmas kui ka Eestis loodetust väiksem majanduskasv ja eelkõige nõrgem nõudlus,“ rääkis LHV majanduseksperdi Heido Vitsur Krediidiinfo statistikat analüüsides.

„Ettevõtete jaoks muudab praeguse, niigi keerulise olukorra raskemaks ka see, et palgasurve väheneb vajalikust aeglasemalt ning aastaid kestnud, kuid enamikul juhtudest täitumata jäänud majanduskasvu taastumise lootuse tõttu, pole paljud ettevõtted veel pidanud õigeks või võimalikuks mittevajalikust tööjõust loobuda,“ lisas Vitsur.

Sama leiab ka kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras: „Oma osa on kiirel palgakasvul, mis on viimastel aastatel ületanud tootlikkust. See tähendab, et tööjõumaksude summa on kasvanud kiiremini kui töötajate poolt loodud lisandväärtus.“

Udrase kinnitusel saab esile tuua ka sektorispetsiifilisi põhjusi. "Näiteks mäetööstusele on negatiivset mõju avaldanud odav nafta hind. Teatud sektorid nagu põllumajandus ja kalandus on kannatanud aga Venemaa sanktsioonide tõttu.“

Tööstusettevõtetel puudub kindel jalgealune

Viimastel aastatel ei ole töötleval tööstusel väga hästi läinud. Marko Udrase sõnul on müügitulu püsinud enam-vähem stabiilsena, kuid tööstuse kasumlikkus on langenud. „Näiteks eelmisel aastal vähenes töötleva tööstuse kasum aasta varasemaga võrreldes 16%. Selle üheks põhjuseks on sisendhindade kallinemine, eelkõige tööjõukulude suurenemine kiire palgatõusu tõttu,“ täpsustas Udras.

Heido Vitsur rõhutab aga vähese nõudluse probleemi. „Eesti tööstusettevõtted on pidanud vähest nõudlust viis-kuus korda enam tootmist takistavaks teguriks kui ülejäänuid, sealhulgas ka tööjõu puudust,“ selgitas Vitsur.

„Paraku mõjutab oodatust väiksem nõudlus hindu, mis aja möödudes hakkavad järk-järgult vähendama ettevõtete võimet makse tasuda. Ja kuivõrd suur osa ettevõtetest on alanõudlusest tingitud väiksemate tulude all kannatanud juba aastaid, on üsna loomulik, et osa neist on seejuures ammendanud ka võime makse tasuda.“

Kaubandus kompab kasvupiiri

Sama loomulikuks kui probleemide kasvu tööstussektoris, peavad asjatundjad olukorra paranemist kaubanduses. „Viimastel aastatel on palgakasv Eestis olnud kiire ning tööjõupuudus madal. Seetõttu on kiiresti kasvanud ka eratarbimine. Just kaubanduse lisandväärtuse kasv on olnud viimastel kvartalitel Eesti majanduse üheks kasvumootoriks,“ tõdes Udras.

Vitsur täpsustas, et kaubandus on nautinud stabiilset 5-6% suurust kasvu ja koos sellega ka hoogsat laienemist. „Paraku tundub, et ka see sektor on jõudnud või jõudmas oma kasvupiiride lähedale. Peamiseks kasvuvõimaluste aeglustajateks on siin ilmselt kasvav ebakindlus tuleviku suhtes, mis väljenduvad nii kasvavas säästumääras kui ka suurenenud mures töökoha säilimise pärast,“ nentis Vitsur.

Maksehäired järsult kukkunud

Maksehäirete ehk ettevõtete omavahelised võlasummad seevastu vähenesid aastaga 27,2%, jäädes püsima 24,2 miljoni euro tasemel.

Maksehäirete summad vähenesid enim majutus- ja toitlustussektoris ning veonduses ja laonduses. Mõningane vähenemine toimus ka mäe- ja töötleva tööstuse sektori võlasummades, kuid siiski moodustavad need üle poole (60%) maksehäirete kogusummast. Maksehäire mediaansumma oli 928 eurot.

Maksehäiretega ettevõtete arvu osakaal langes aastaga pea kõikides valdkondades.

Kokku on maksehäiretega 2,6% ehk 1 960 aktiivselt tegutsevat ettevõtet. Kõige rohkem on äripartneritele võlgu olevaid ettevõtteid majutus- ja toitlustussektoris (5,3%) ning ehituses (4,8%).

Kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaal on langenud ja jõudnud majanduse stagnatsiooniperioodi väljendava 11,3%-ni. See tähendab, et Eesti ettevõtete krediidipoliitika on konservatiivne ja müügitegevus väga loid.

Ettevõtete maksekäitumise statistika põhineb Krediidiinfo maksehäireregistri ning maksu- ja tolliameti andmetel.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Östersundis. Naiste sprint 7,5 km
Täna 12:35

Täie hoo saab veebruarikuus maailmameistrivõistlustega Hochfilzenis kulmineeruv laskesuusatamise hooaeg just Maailma Karikasarja avaetapi n-ö teise poolega juba jõulukuu esimesel nädalavahetusel Östersundis. Mõistagi on kohal kogu laskesuusatajate koorekiht eesotsas läinud hooaja Maailma Karika üldvõitja Gabriela Koukalovaga, kel rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt küll veel säravaimat medalit auhinnakapis pole. Huviga ootame Ameerika Ühendriikides harjutanud Johanna Talihärmi etteastet.

täna vikerraadios

foto
Eesti lugu. Pagulastena Ameerikas
Täna 13:05

Eestlased kohanesid Ameerikas üsna hästi, tehti tööd, kasvatati lapsi, aeti eesti asja ja pidutseti.
Fotol tantsivad kaerajaani New Yorgi Eesti Meeskoori lauljad 1962. aasta ballil Hiltonis.
New Yorgi Eesti meeskoorist ja teistest eestlaste tegemistest Ameerika Ühendriikides pärast teist maailmasõda räägib Tallinna Ülikooli doktorant Maarja Merivoo-Parro.

R2 aastahiti hääletus