Kuningas: Estonian Airi edukaks likvideerimiseks peavad kreeditorid osaliselt oma nõuetest loobuma
Äritegevuse lõpetanud Estonian Airil (EA) on palju kreeditore, kellel on seoses lennukompanii sulgemisega tekkinud EA suhtes nõudeid, mida aga aastatega Eesti uhkuseks saanud firma enda varadest katta ei suuda ning seetõttu võib muutuda likvideerimisprotsess pankrotimenetluseks, tunnistas majandusministeeriumi transpordi valdkonna asekantsler ja Estonian Airi nõukogu esimees Ahti Kuningas.
Ahti Kuningas ütles saates "Kahekõne", et likvideerimine on alati kiirem protsess ja seetõttu proovitakse Estonian Airi sulgemise puhul vältida pankrotimenetlust, mis võib Estonian Airi nõukogu esimehe sõnul minna võlausaldajatele isegi kallimaks maksma minna, sest siis tuleb lennukompaniisse tuua pankrotihaldur ja tema meeskond, mis kasvatab omakorda sulgemiskulusid.
"Likvideerimise eelduseks on see, et kõikide võlausaldajatega ehk kreeditoridega jõutakse kokkuleppele, mis tähendab, et teatud osas ollakse nõus võlgasid maha kandma," rõhutas Kuningas. Tema sõnul on esimesed läbi rääkimised töötajatega, kes on samuti võlausaldajad, on juba alanud.
Töötajate koondamistasude välja maksmine on tekitanud palju poleemikat, kuna algselt ütles Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmer, et töötajatele hüvitisi välja ei maksta. Samas kinnitas Kuningas, et täna on EA nõukogu seisukohal, et töötajad peavad saama koondamistasud kätte eelisjärjekorras ja täna anti neile ka koondamisteatised kätte.
"Nõukogu teeb ettepaneku koondamistasude esmajärjekorras välja maksmise kohta ettepaneku ka teistele kreeditoridele ja tahame saada esimesi hinnanguid selle kohta juba järgmisel nädalal," sõnas majandusministeeriumi asekantsler.
Samas on võlausaldajad palju ja kui keegi sellega ei nõustu, siis tuleb minna tegevuse lõpetanud lennukompaniil pankorti teed. Estonian Air peab võlanõuete täitmisel ka seadust täpselt jälgima.
"Loomulikult me tahame töötajaid austada aga me peame arvestama teiste võlausaldajate huve, sest kui me teeksime otsuseid ennatlikult, siis oleks see teiste kreeditoride huvide rikkumine, mille kohta on karistusseadustikus omad pügalad ette nähtud," möönis Kuningas.
Eesti ei saa võlga korstnasse kirjutada
Estonian Airi laadsel suurettevõttel on ka võlausaldajad palju. Täpsemalt on Kuninga andmetel nende arv 222 ning neist 58 võivad EA suhtes ka pankrotiavalduse teha.
"On mõningaid, kes on seotud laenudega, kuid on väga palju kreeditore, kellele ettevõte jooksvalt võlgu ei olnud, kuid nende ees on ikkagi kuuajased või kahekuused maksetähtajad," rääkis Kuningas.
Peamine kreeditor on Eesti riik, kelle võlanõue EA ees on 85 miljonit eurot. See aga tähendab, et likvideerimisprotsess on raskendatud, sest see saab toimuda ainult juhul, kui EA suudaks katta kõik võlanõuded enda varadest ja seda ilma kahjumita.
"Likvideerimisprotsess võib minna üle pankrotiks, kuid ettevõttel on teatud varad ja kui viia likvideerimine kiiremini läbi, siis on ka kõikidel võlausaldajatel võimalus saada nõuded kiiremini kätte," kinnitas EA nõukogu esimees.
Kuid peamine probleem on see, et Eesti riik ei saa oma laenu nö korstnasse kirjutad, kuna see tähendaks Brüsseli silmis taaskord riigiabi andmist. "Kui riik oma nõudest loobuks, siis oleks see omamoodi riigiabi teistele võlausaldajatele," tõdes Kuningas ja märkis, et antud võimalust on arutatud ka Euroopa Komisjoni esindajatega.
Kuningas: EA täiendatud restruktureerimisplaani ei võetud menetlusse
Urve Palo on vihjanud, et eelmine konkurentsivolinik Joaquin Almunia oli konkurentsi küsimustes mõistlikum, kui tänane volinik Margarethe Vestager.
"Tõsi ta on - ma olin ka sellel kohtumisel, kui me seoses Infortari tulekuga täiendasime komisjonile esitatud EA restruktureerimisplaani, mille kohaselt oleks läinud plaani heaks kiitmisel lennukompanii eraettvõttele üle, mis oleks andnud kindlust EA jätkusuutlikuse osas," selgitas Kuningas.
Majandusministeeriumi asekantsleri väitel öeldi tollal, et kuigi tegemist on keerulise kaasusega, siis soovitati edasi minna Eesti poolt välja pakutud tegevuskavaga. "Aga jah - volinik vahetus ja meie uut plaani ei võetudki menetlusse," tõdes Kuningas.
Hukatuslikud Bombardierid
Ajal, mil Estonian Airi üks osanikest oli SAS, oli Kuninga sõnul EA-l üpris sularahavaru, milleks oli üle 100 miljoni krooni. "Selle eest tehti sissemakse ära, kuid siis tuli majanduskriis. Aga kuna laen oli lukustamata, siis lennukite valmimisel ülejäänud osale enam laenu anda ei tahetud," selgitas majandusministeeriumi asekantsler.
Lisaks eelnevale oli ka SAS-il raske seis, mistõttu ei soovinud rahvusvaheline lennukompanii enam investeerida. "Siis tuli kellelgi otsus vastu võtta, kas võtta EA üle, osta lennukid välja ja saada sinna finantseering," meenutas Kuningas, kes lisas, et tollel momendil olid ka rahvusliku lennukompanii majandustulemused märkimisväärselt halvenenud.
Seetõttu leidis majandusministeeriumi asekantsler ja Estonian Airi nõukogu esimees, et just Bombardieride soetamine ning sellega seotud probleemid olid kõige algus. Teisalt ei soovi Ahti Kuningas kellelegi poliitilist vastust panna ja tollaste otsustajate seast süüdlast otsida.
"Mina poliitikuid hindama ei hakka," toonitas Kuningas.
Toimetaja: Allan Rajavee