Ministeerium langetas tänavuse majanduskasvu prognoosi 2 protsendini

Video
5.04.2016 9:53
Rubriik: Majandus

Rahandusministeerium prognoosib, et tänavu kasvab majandus 2 protsenti. Varasem prognoos oli 2,6 protsenti.

Tulevaseks aastaks prognoosib rahandusministeerium majanduskasvu 3 protsendi juurde. Sügisene prognoos 2017. aastaks oli 3,4 protsenti.

Minister Sven Sester selgitas pressikonverentsil, et üks majanduskasvu prognoosi langetamise põhjus on välisnõudluse langus ja ka palgasurve, mis on püsinud väga tugev.

Samuti tõi minister välja, et 2015. aasta majanduskasvu suurim toestaja oli eratarbimine, mille reaalkasv oli mullu 4,8 protsenti ehk buumiajale lähedane tase. Sel ja järgmisel aastal eratarbimise osakaal majanduses prognoosi kohaselt väheneb - tänavu 3,4 protsendini ja tuleval aastal 2,5 protsendini.

Eratarbimise hüppeline kasv oli Sesteri sõnul tingitud mitmest asjaolust, seal hulgas tööjõumaksude langusest, peretoetuste tõusust ja ka madalast naftahinnast.

Samas majanduskasvu kiirenemise alus järgmiseks aastaks on ministeeriumi teatel Eesti ettevõtete ootuste järgi kasvama hakkav eksport naabermaadesse.

"Väikese avatud majandusena sõltume palju teistest riikidest. Järgnevatel aastatel peaks kogu maailma majandusaktiivsus paranema, mis omakorda kergitab Eesti kaubanduspartnerite kasvu ja sellega loob head võimalused ka meie ekspordi kiiremaks kasvuks," kommenteeris Sester.

Koos välisnõudluse tugevnemisega eeldab ministeerium, et kaupade ja teenuste eksport pöördub kasvule. Valdava osa välisnõudluse kasvu kiirenemisest moodustab Venemaa languse pidurdumine. Praeguste prognooside kohaselt peaks alates 2017. aastast üleilmne majandusaktiivsus suurenema ja sellega kaasa tooma ka Eesti kaubanduspartnerite kiirema majanduskasvu ning impordinõudluse tugevnemise.

Impordi kasv kujuneb tänavu ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimased kaks aastat vähenenud investeeringud peaksid taastuma.

Investeeringute kasv tänavu ilmselt taastub pärast kaheaastast langust ja varude taastamine peaks samuti panustama positiivselt sisenõudluse kasvu.

Palkade tõus püsib prognoosi kohaselt sel aastal kiire. Kuna inimeste tarbimisjulgus pole oluliselt vähenenud, kasvab selle toel ka sisenõudlus kiiremini kui majandus üldiselt. Eratarbimise kasvu toetab ka varem oodatust aeglasem hinnatõus.

Keskmise palga kasvutempo püsis mullu 6 protsendi juures, tarbijahindade muutust arvestav reaalkasv koguni 6,5 protsenti, kuna hinnad langesid. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama palgaga harudes.

Palkade kasv on ületanud tootlikkuse kasvu ja see kahandab Eesti ettevõtete võimalusi oma tooteid ja teenuseid turgudel müüa, kuna kiire palgakasv mõjutab negatiivselt võimet konkureerida hinnaga.

Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega ei ole oodata palgasurvete olulist alanemist ja prognoosi kohaselt kasvab keskmine palk tänavu kuni 5 protsenti. Kuna hinnatõus jääb aasta keskmisena tagasihoidlikuks, siis kujuneb palga ostujõu kasv vaid mõnevõrra väiksemaks.

Kuna kütuse- ja toiduhinnad püsivad madalal, lükkub tarbijahindade tõus eelmise prognoosiga võrreldes edasi ning jääb tänavu aasta kokkuvõttes tagasihoidlikuks (0,3 protsenti). Energiahinnad hakkavad taas panustama hindade tõusu ilmselt aasta teisel poolel. Hinnatõus kiireneb 2017. aastal 2,7 protsendini.

Maksukoormuseks kujuneb 2016. aastal 34,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), see peaks langema 33,3 protsendile aastal 2020.

Eesti valitsussektori eelarve jääb prognoosi kohaselt tänavu struktuursesse ülejääki 0,3 protsendiga SKT-st ja püsib tasakaalulähedasena 2017. aastal. Nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk jääb sel aastal prognoosi kohaselt 0,4 protsendini SKT-st. Praeguste poliitikate jätkumise korral suureneb see 2017. aastal 0,5 protsendini SKT-st.

Simson: prognoosist paistis välja lootus hinnatõusule

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson (KE) kommenteeris prognoosi "Aktuaalsele kaamerale" järgmiselt: "Kuna jäetakse kogumata klassikaline ettevõttetulumaks ja ei avata ka arutelu selle üle, milline peaks olema füüsilise isiku tulumaks, siis mõeldakse välja erinevaid asju, mida maksustada saab. Ja selgelt rahandusministeeriumi puhul paistis välja lootus hinnatõusule. Et kui lisati kütuseaktsiisi, lisati see aasta, järgmine ja ülejärgmine aasta, siis ka sellest maksulaekumised silmnähtavalt paranevad."

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Kapist välja, 4/8: Disain sisekujunduses
Täna 11:15

Eesti loomemajandus ei valmista ainult rõivaid ja aksessuaare, vaid ka põnevat disaini meie ümbruse tarvis. “Kapist välja” neljas saade viib meid andekate tootedisainerite juurde. Külastame uuenduslikke seinapaneele valmistava Okka tegijaid Tartus, välisturgudele pürgiva Valhalla loojat Terje Talpseppa Tallinna Loomeinkubaatoris ja Eesti edukaima sisekujundusfirma Shishi loonud Mart Haberit ning Taivo Pillerit Viimsis. Oma stiilieelistustest räägib värvika välimusega sisekujundaja Maile Grünberg.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus