Eesti Pank: pooled eraisikute liisingusse võetud autod on uued
Eesti Panga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller andsid ülevaate euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengust. Suurimat kasvutempot on teinud autoliisingud.
Eesti Panga asepresident Madis Müller kinnitas, et kinnisvara hinnatõus on jäänud alla eraisikute sissetulekute kasvule.
"Hinnatõus taaskord kiirenes, kuid liiga kaugeleulatuvaid järeldusi sellest teha ei saa. Uute korterite pakkumine on viimasel paaril aastal selgelt suurenenud, mis on pannud piiri nende hinnatõusule."
Kinnisvaraturu kasv on olnud jätkuv, ent mõõdukas ja arendajad on muutunud ettevaatlikumaks. Esimesel poolaastal väljastati ehituslubasid veel kasvavas tempos, ent ehitamisega alustamine on ise languses, seega võib lähiajal väheneda ka uute korterite pakkumine.
Müller möönis riski, et inimeste sissetulekute kasv võib viia kiirema hinnatõusuni kinnisvaras. Panga president Ardo Hansson seda riski suureks ei pea.
„Me ei näe seda nii suure riskina. Kui paar aastat tagasi tuntus see probleemina, siis nüüd on täheldada, et need hinnad on enam-vähem stabiliseerunud või kindlasti tõusevad aeglasemalt kui palgad,“ leidis Hansson.
Büroo- ja kaubanduspindade lisandumine on tõusuteel. "Eriti büroopindade kasv on kiire, uute kvaliteetsete büroopindade valmimine võib suurendada vakantsust vanemates ja vähemkvaliteetsetes büroohoonetes," hindas Müller.
Brexiti mõju Eesti majandusele on pigem väike, samas võib see avalduda kaudselt ja pikemaajaliselt. "Otsesed omavahelised seosed Eestiga on piisavalt väikesed, sest Suurbritannia pole Eesti otseste kaubanduspartnerite hulgas," selgitas Müller.
Euroopa pangandus kasumlik
Kasumlikkus Eesti pankadele probleemiks pole, kuigi Rootsi pangandus puudutab meid otsesemalt.
"Näeme, et Rootsi majanduskasv, mis veel eelmisel aastal oli väga kiire, on jätkuvalt tugev, aga riskid Eesti finantsstabiilsusele tulevad Rootsi kinnisvarahindade suurest kasvust ja sellega kiirelt kasvavast Rootsi elanike võlakoormast," tõmbas Müller paralleeli. Samas rääkis ta, et eluasemelaenudele kehtestati Rootsis uued regulatsioonid, mis peaksid kasvutempot maha võtma.
Pankade kasumlikkuse näitajad on tugevad, ka Rootsi pankade võlakirjade ostjad on selles Mülleri kinnitusel veendunud. Võlakirjade intressimäärad on viimastel aastatel langenud üha madalamale ja see on tõstnud nende kasumlikkust.
Eluasemelaenude kasvust kiirem on olnud tarbimis- ja muude laenude kasvutempo. Kõige kiiremini on kasvanud autoliisingute mahud.
Eesti tarbijad ostavad üha enam uuemaid ja kallimaid sõidukeid. Kui veel mõni aasta tagasi olid eraisikute soetatud sõidukitest 20 protsenti uued, siis nüüd ligi pooled.
Pankade portfellide kvaliteet on jätkuvalt hea - intressid on langenud, mahud kasvanud. Majapidamiste laenumaksevõimet toetab sissetulekute kasv, intressimäärad on samuti väga soodsad. Probleeme ei paista ka põllumajandus- ja energeetikasektoril, millel viimastel aastatel nii hästi läinud ei ole.
Kaks kõige suuremat panka täidavad normatiive eriti hästi, aga ka väiksemad saavad päris hästi hakkama, kinnitas Müller.
Eesti Panga pressikonverentsi saab järelvaadata siit.