Plekimõlkimiste fikseerimine võib tulevikus jääda erafirmadele
Riigireformi kava pakub välja, et plekimõlkimiste fikseerimine võiks tulevikus jääda eraettevõtete ülesandeks, sest pole arukas, et sellega tegelevad relvastatud politseinikud.
Riigihalduse minister Arto Aas tõi välja, et aastas toimub ligi 3000 plekimõlkimist ning pole mõistlik, kui relvastatud ja väljaõpetatud politseinik peab esiteks tund aega ummikus istuma ja siis mõõdulindiga õnnetuspaigal askeldama.
"Politseil on vaja aega tõsiste asjadega tegelemiseks, mitte plekimõlkimisteks," kinnitas Aas. Ta lisas, et eraettevõtetele jääks vaid selliste õnnetustega tegelemine, kus keegi pole kannatada saanud.
Esialgu on tegu vaid ettepanekuga, otsust veel pole. See ja veel mitmed teised ettepanekud on kirjas äsja valminud ligi 700-leheküljelises riigi ülesannete analüüsis, mille koostamine oli üks osa riigireformist.
"Meil on väikeses Eesti riigis ikkagi veel päris palju dubleerimist ja killustatust. /.../ Tsentraliseerimise ja ametite ühendamise vajadust näeme me mitmes valdkonnas," kinnitas täna ajakirjanikele analüüsi tutvustanud Aas.
Ühe näitena tõi ta välja ka sihtasutuse Innove alla kuuluvad Rajaleidja keskused, mis pakuvad karjäärinõustamise teenust. Samas pakub sarnast teenust ka töötukassa.
Aas tõi välja, et Haapsalu linnas on kolm järjestikust maja, kus kolm riigiasutust - Rajaleidja, töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet - pakuvad kõik karjäärinõustamise teenust. Ministri sõnul tasuks kaaluda, kas Rajaleidja üksused saaks siduda kokku töötukassaga.
Eile tutvustas Aas riigireformi kava ka valitsusele ning täna kinntas ta, et enamiku plaanide osas on erakondadel üksmeel ning takustusi ei tohiks tulla. Kümnest valdkonnast kaks-kolm vajavad tema sõnul siiski veel poliitilist debatti.
Üheks selliseks teemaks on maavalitsuste kaotamine. Kava järgi sulgeks maavalitsused uksed ning nende asemele tuleks üks regionaalamet. Samuti pole täielikku üksmeelt plaani osas koondada ühte üksusesse eurovahendite jagamisega tegelevad asutused.
Aasa sõnul ei ole praegu võimalik öelda, kui paljud inimesed kavandatavate ümberkorralduste töö kaotavad, kuid valitsus on seadnud eesmärgiks vähendada nelja aastaga riigipalgaliste arvu 3000 võrra. Ta lisas aga, et edasine riigipalgaliste vähendamine peakski tulema eeskätt struktuursete muutuste kaudu.
Toimetaja: Oliver Kahu