Rail Balticu projektimeeskond: hirm trassile jäävate kodude pärast on üle pingutatud
Hirm, et Rail Balticu rajamisel purustatakse raudteega inimeste majad ja neil tuleb hakata kodudest välja kolima, on üle pingutatud, sest Eestis jääb trassile praeguse seisuga vaid kaks maja, ütles Rail Balticu projekti koordinaator majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Kristjan Kaunissaare.
Kaunissaare rääkis kolmapäevasel pressibriifingul, et raudteetrassile jäävast 650 maaüksusest on suurem osa juba praegu riigi omandis. Maadest üle 60 protsendi on põllumaad ja metsad ehk maatulundusmaa.
"Hirm, et inimestel tuleb hakata kodust välja kolima või et raudteega purustatakse kellegi majad, on üle pingutatud. Raudteetrassi alla jääb praegu kaks hoonet, viie hoone osas on selgitamisel, kas raudtee mõjud on sellised, mida pole võimalik piisavalt leevendada," lausus ta.
Kuigi maid hakatakse omanikelt ostma kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel, ei tähenda see Kaunissaare kinnitusel, et kohe sundvõõrandama asutaks.
"Enamik tehinguid toimub vabatahtlikult. Meie riigina jõuame maaomanikega kokkuleppele maade ostmises või lihtsate maakorraldusmeetmete, maade ümberkruntimise või vahetuse osas," selgitas ta ja lisas, et ei räägi ainult ostmisest. Kui maaomanik tahab jätkata põllumajandustegevust samas piirkonnas, on riigimaade olemasolul võimalik krundipiire ümber mängida.
Varasematele kogemustele maanteeprojektidega tuginedes ütles Kaunissaare, et sundvõõrandamiseni jõudis umbes viis protsenti vajaminevatest maadest.
Eesti valdusettevõtte Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav rääkis, et Soome huvi projekti vastu on suur, sest ettevõtjad ja suurtootjad näevad selles võimalust oma vedudeks.
"Lihtne näide. Näeme täna, kui kaua tuleb Leiger Eesti poole mööda merd, samamoodi jõuab Lõuna-Itaaliast peale laaditud kaup meie sadamatesse kahe-kolme nädalaga. Näiteks Peterburi ettevõtjad on öelnud, et kui kaup jõuaks kahe-kolme päevaga Peterburi, oleksid nad väga huvitatud ja nõus ka rohkem maksma. Raudtee konkurentsieelis tuleb esile ikkagi pikematel distantsidel ja selles on tootjatele suur võimalus," nentis ta.
Orav tõi välja sageli esitatava küsimuse, mis mõtet on kiirraudteel, kui Poolast edasi sellega ei saa. Tema sõnul plaanib Poola tõsta lähiaastail kiiruse 160 km/h. Seal ei õnnestu otsetrassi rajada, sest üsna Leedu piiri lähedal on suured looduskaitsealad, aga olemasolevat raudteed kavatsetakse võimalikult palju sirgendada ja parandada.
Küsimusele, miks kiirrong ikkagi ka Tartut ja Riiat ei või ühendada, vastas Kaunissaare, et asjad paneb paika nõudlus. Ta tõi välja, et Tallinna ja Riia vahel käib Pärnu kaudu päevas 24 bussi, Tartu ja Riia vahel aga kuus.
Toimetaja: Karin Koppel