Soome sotsiaalminister toetab lastetoetuste indekseerimist asukohariigi alusel
Soome sotsiaal- ja tervisehoiuminister Hanna Mäntylä peab heaks ideeks Euroopa Ülemkogul tehtud otsust hakata tulevikus lapsetoetusi maksma lapse asukohariigi alusel. Põlissoomlaste parteid esindav minister kinnitab, et on valmis selles küsimuses ka juba reaalseid samme astuma.
Suurbritannia algatusel jõuti kokkuleppele, et 2020. aasta alguses rakendub kogu Euroopa Liidus aga indekseerimissüsteem, mille alusel makstakse lastetoetusi nendele töötajatele, kelle lapsed elavad tegelikult teises liikmesriigis - sisuliselt tähendab see seda, et valitsustel on võimalik nende laste puhul maksta lastetoetusi lähtudes nende asukohariigi elatustasemest.
"Ministeeriumis on juba teoksil põhjalik uuring, mis käsitleb asukohapõhist sotsiaalkindlustust, ning see äsjan otsus toetab meie tööd. Minu seisukoht on, et seda on põhjust rakendada," rääkis Mäntylä Yle uudistele.
Keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä teatas eelmisel nädalal, et ka Soome kaalub lastetoetuste indekseerimist. Sisuliselt tähendaks see näiteks seda, et Soomes töötav eestlasest santehnik ei saaks enam oma Tallinnas elavale lapsele lastetoetust Soome tingimustel, vaid lähtuvalt Eesti elatustasemest.
Samas ütles Sipilä reedelt, et nii Soome kui ka Suurbritannia seisukohalt on tegu nii väikeste summadega, et võimalik kokkuhoid kaoks bürokraatias ära. Laupäeval märkis koonderakondlasest rahandusminister Alexander Stubb, et laiemalt vaadates pole tegu Soome jaoks olulise küsimusega.
Koonderakonnas soovitakse siiski reformiga edasi minna. Fraktsiooni esimees Arto Satonen ütles täna, et praeguse lastetoetuse maksmine vaid Soomes elavatele lastele oleks loomulik.
"Kui perekond elab Soomes, siis peab neil olema samasugune õigus sotsiaalkindlustusele ja lastetoetustele nagu siin. Kuid olukorras, kus ollakse tegelikult oma kodumaal, on ka loomulik, et lähtume sealsest elatustasemest," selgitas ta.
Opositsiooni esindavad sotsiaaldemokraadid ei soovinud teemat kommenteerida enne, kui valitsus on võimaliku ettepaneku esitanud ja seda ka põhjendanud.
Soome on maksnud lastetoetust Euroopa Liidu kodanikele alates 1994. aastast. Õiguse lastetoetust saada saab pärast seda, kui EL kodanik on töötanud Soomes neli kuud.
2014. aastal maksti selliseid lastetoetusi kokku 1,5 miljardi euro eest. Soomest väljaspool elavatele lastele maksti toetusi 8,6 miljoni euro eest. Kõige rohkem maksti Eestis elavatele lastele - 5,6 miljonit. Järgnes Poola 500 000 euroga.
Välismaale makstud lastetoetuste hulka on arvestatud ka lastetoetused, mis makstakse Soome kodanike välismaal elavatele lastele.
Saksamaal on viimastel päevadel küsitud, miks Suurbritannia kulutas 28 riigijuhi aega umbes 100 miljoni euro pärast.
Toimetaja: Laur Viirand