Analüütikud: lahkumine EL-ist võib brittidele kalliks maksma minna

Kampaania särk kirjaga: "Mina usun Suurbritanniasse." (Foto: Paul Ellis/AFP/Scapinx)
22.06.2016 17:47
Rubriik: Majandus

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust võib kalliks maksma minna, hindasid auditeerimis- ja nõustamisfirma Grant Thornton UK analüütikud brittide lahkumise võimalikku mõju nii saareriigile endale kui ka ülejäänud liidu riikidele.

Kuigi lahkumise pooldajate leer väidab, et Euroopa Liidul on britte rohkem vaja kui brittidel liitu, räägivad numbrid teist keelt, võttis Grant Thornton Balticu juhtiv partner Mati Nõmmiste Londoni kolleegide järeldused kokku.

Analüütikute hinnangul võib seekordse referendumi otsus tulla emotsioonidel põhinev, sest kuigi 65 miljoni elanikuga riik on üliolulise valiku ees, kurdavad nii "jah" kui ka "ei" leeri pooldajad, et debattides ei ole olnud piisavalt fakte, mis aitaksid inimestel informeeritud otsust langetada.

Referendumil "jah" või "ei" vastust kaaludes on esimene küsimus, kas EL-ist välja astudes saab Suurbritannia majanduskasv olema tugevam või nõrgem, jätkusuutlikum või haavatavam. Praegu on Suurbritannia üks neist EL-i riikidest, kus majandus kasvab. Ennustatakse aga, et brittide EL-ist lahkumine toob muuhulgas kaasa 500 miljoni tarbijaga siseturust ilmajäämise. Vähe sellest – juba lahkumise hirm on teinud oma töö ja näiteks IMF langetas tänavu kevadel Suurbritannia selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,2 protsendilt 1,9 protsendile.

Lahkumise pooldajad on argumendina välja toonud, et selle sammuga pääseks Suurbritannia EL-i ühisesse eelarvesse panustamisest ning et EL vajab britte rohkem kui britid Euroopa Liitu. Samas on tulu, mille britid ühisturu liikmena ja EL-i poliitikakujundamises kaasarääkijana saavad, suurem kulust, mis ühisesse eelarvesse läheb.

Teine oluline küsimus on analüütikute sõnul see, kuidas aitab Suurbritannia lahendada Euroopas endiselt kuuma teemana püsivat sisserändekriisi – nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Kolmanda teemana võiks nende hinnangul arutleda, kas Suurbritannial on suurem mõju iseseisvalt või EL-i liikmena. Selleski aitavad laiemat pilti näha numbrid, täpsemalt sisemajanduse kogutoodangu (SKT) maht.

Mullu oli USA ehk maailma suurima majanduse SKT ligi 18 miljardit dollarit, EL-il ilma Suurbritanniata 13,4 miljardit, Hiinas 11,4 miljardit. Brittide SKT oli 2015. aastal 2,8 miljardit dollarit ehk vähem kui Saksamaal (3,4 miljardit).

Referendumi "ei" tähendab analüütikute sõnul tegelikult seda, et Suurbritannia ei lahku kohe, vaid püsib liidus seni, kuni kestavad väljumisläbirääkimised. Nende kestuseks on EL-i lepingute järgi lubatud kaks aastat, vajadusel ka kauem. Seni kuni läbirääkimised kestavad, panustab Suurbritannia endiselt ka EL-i ühisesse eelarvesse.

Kui lahkumisläbirääkimised tõesti peaksid algama, siis mõjutab see ka ülejäänud 27 liikmesriiki. On ju Prantsusmaal, Saksamaal, Rootsis, Itaalias ja Hispaanias üsna tugevad euroskeptilised liikumised, kes võivad brittide lahkumisvõimalusest innustust saada.

Samuti on mõjud teiste EL-i riikide majandusele. Royal Bank of Scotlandi kümnel kriteeriumil (otsesed välisinvesteeringud, eksport, pangandus jms) põhinevas analüüsis viidatakse, et Ida-Euroopa riikidele peaks mõju olema väike, aga suurim mõju ilmneb Küprose ja Kreeka jaoks. Ka Iirimaal on Suurbritanniaga ajalooliselt välja kujunenud tugevad kaubandussuhted, samuti on need riigid seotud finantsteenuste kaudu.

Kui USA president Barack Obama tänavu aprillis Suurbritanniat külastas, rõhutas ta, et kahe riigi aktiivse kaubavahetuse jätkumiseks on oluline, et Suurbritannia jätkaks EL-i liikmena. Euroopa Liit on USA kaupade ja teenuste suurim sihtturg ning Suurbritanniasse suundub ameeriklaste EL-i suunalisest ekspordist suisa neljandik.

Analüütikute sõnul on seega kaalul palju - Suurbritannia tulevik ja heaolu.

23. juuni hääletustulemused näitavad, millisena soovivad britid näha oma riiki, kuidas tahetakse suhelda oma naabritega ja ülejäänud maailmaga, kuidas plaanitakse tagada majanduskasvuks sobiv keskkond, sealhuglas ekspordivõimalused ja kas Suurbritannia tahab tulevikule vastu minna üksi või osana laiemast piirkondlikust ühendusest.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Peeter Kaldre (10)
Täna 11:05

Nädala tähtsamatel teemadel peatuvad Urmet Kook, Neeme Korv ja saatejuht Peeter Kaldre.

R2 aastahiti hääletus