Laevaomanikud: naabrite parem maksussüsteem röövib Eesti SKP-lt 3%

Video
Liisu Lass
14.03.2016 18:43
Rubriik: Majandus

Eesti riigi lipu all ei sõida juba paar viimast aastat mitte ühtegi suurt kaubalaeva, mistõttu jääb riigil maksudena saamata sadu miljoneid eurosid. Merendussektor ootab poliitikutelt otsustavaid samme, et tõsta Eesti merendusvaldkond teiste riikidega konkurentsivõimeliseks.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. 2001. aastal oli Eesti laevaregistrisse kantud Eesti lipu all seilavaid suuri kaubalaevu ehk üle 500 brutotonnaažiga aluseid 33, 2004. aastal 17 ja järgnevatel aastatel langes laevade arv veelgi. Viimased paar aastat ei ole registris aga mitte ühtegi Eesti lipu all sõitvat kaubalaeva.

Mõne teise riigi lipu all sõidab Eesti päritolu laevu umbes 60. Peamine põhjus on ebasoodne maksukeskkond. 2011. aastast otsib lahendust majandusministeeriumi juures koos käiv laevanduse konkurentsivõime töögrupp, mis on teinud ka oma ettepanekud.

Eesti Laevaomanike liidu peasekretär Enn Kreemi sõnul on kõigis Eestit ümbritsevates naaberriikides parem maksusüsteem.

"Teiseks laeva registrid, nende registreerimine. Kolmandaks merendusettevõtetele tulumaksu kaotamine," loetles Kreem välismaiste regulatsioonide eeliseid. Näiteks on teistel riikidel säilinud tonnaažimaks, mis on Kreemi hinnangul tunduvalt tõhusam ja lihtsam. Samuti on paremini reguleeritud laevaregistrid ja välismaiste meremeestesse puutuv.

Laevanduse konkurentsivõime töögrupi arvates võiks laevaomanikul olla valikuvõimalus, kas ta tahab maksta ettevõtte tulumaksu või tonnaažimaksu, mis ei sõltu laevaga teenitavast tulust. Maksumuudatuste tegemine on aga poliitiline otsus.

Sven Sester teatas riigikogus, et maksumeetmete kehtestamiseks peaks lisaks eesmärgile läbi mõtlema ka selle, kas ühe sektori eelistoetamine on õigustatud.

"Maksusoodustuste kehtestamine peab olema selgelt eesmärgistatud ning peab olema veenvalt põhjendatud, miks just maksumeede on kõige sobilikum viis eesmärgi saavutamiseks. Kuna ühele sektorile antavate maksusoodustuste kulu kandub kaudselt üle teistele sektoritele ja maksumaksjatele, siis peab nende kehtestamine olema läbimõeldud," sõnas ta. 

Tulu, mis jääb Eestil saamata, kui kaubalaevu meie registrites ei ole, ulatub sadadesse miljonitesse.

Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas hindas, et 50 kuni 100 laeva pealt võiks makse laekuda umbes kolme protsendi SKP väärtuses.

"Teine teema on seotud meremeestega. Kahjuks olemasolev maksusüsteem ei motiveeri Eesti meremehi maksma makse Eestis," selgitas ta. "Eesti riigipensioni saavad nad nii või naa. See tähendab, et nad avaldavad Eesti maksusüsteemile jätkuvalt koormust, kuid samas siia ei panusta," sõnas Arikas.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar